Nädala mõttetera
"Maailma jaoks võid sa olla üks inimestest, aga ühe inimese jaoks võid sa olla terve maailm." - Bill Wilson
Sina ise
Selle nädala viimane päev on sinu lapse eeldatav, väljaarvutatud sünnitähtaeg. Seega ootad sel nädalal muidugi... sünnituse algust. Ära üllatu, kui seda ei juhtu - ainult viis protsenti lastest sünnib ennustatud tähtajal! Hulga suurem on tõenäosus, et kannad lapse tähtajast üle. Sünnitus on õigeagne siis, kui see toimub 38. rasedusnädala alguse ja 42. rasedusnädala lõpu vahel - alates raseduse kestusest 37+0. Seega on sul veel kaks pikka nädalat aega. Nüüd kohtud ämmaemandaga iga nädal, ja alates 42. rasedusnädala algusest jälgiks sind naistearst.
Kui sünnitus on alanud, võiksid süüa, aga midagi kerget. Võimalik, et sul ei lubatagi haiglas olles enam keha kinnitada. Sünnitus on füüsiliselt päris raske, ilma "tankimata" ei jaksa keha rasket tööd teha. Sünnitus võib kulgeda pikaks. Samas ei ole emakakaela avanemise (tuhude) ajal oksendamine sugugi haruldane nähtus, mistõttu võiksidki hoiduda raskemast toidust. Kummatigi ei tea me kunagi, millal võib vaja olla erakorralist keisrit - operatsioonile minnakse aga ideaalolukorras alati tühja maoga. Just sel põhjusel võivad ämmaemandad sul mõnikord sünnituse ajal söömise keelata.
Umbes veerandil naistest elab soolestikus ja/või tupes GBS ehk B-hemolüütiline streptokokk bakter. Tavaliselt ei põhjusta selle bakteri olemasolu ei emale ega ka lapsele mingeid probleeme. Väga harva võib aga GBS tekitada lapsele tõsiseid põletikke (näiteks meningiit). Kui sinu laps on riskigrupis, siis ennetatakse haigestumist sulle sünnituse ajal tilguti kaudu manustatava antibiootikumikuuriga. Tüüpilised näidustused, mille puhul arst sünnituse ajaks antibiootikumikuuri määrab ja mille vastu sa ei tohiks oma lapse tervisele mõeldes puigelda, on näiteks:
- enneaegne sünnitus;
- pikk periood vete ära tulemise ja lapse sünni vahel;
- palavik sünnituse ajal;
- kui mõni sinu laps on varem GBS infektsiooni saanud.
Püüa sünnituse alguses rahulikuks jääda. Paanika ei aita kaasa. Kohe varsti kohtud esimest korda elus oma lapsega. See on imeline! Puhka või jaluta - kuidas tunned. Kui oled esmasünnitaja, siis mine haiglasse, kui tuhud on regulaarselt vähemalt viieminutilise vahega käinud juba umbes kaks tundi. Ka lootevete puhkemine ei ole põhjus kohe sünnitusmajja minna (väljaarvatud siis, kui veed on rohelised, kollased, pruunid või verised - siis mine kiiremas korras haiglasse). Korduvsünnitaja ilmselt teab juba, millal on õige aeg minna. Arvesta, et korduvsünnitus kulgeb enamasti kiiremini.
Sa oled üheksa raseduskuud edukalt läbinud. Hea töö! Sinu tasuks saab olema imearmas pisike beebi, sinu poeg või tütar. Palju õnne emale ja isale!
Sinu beebi
Kesmine beebi on sündides umbes 51 sentimeetrit pikk ja kaalub umbes 3.5 kilogrammi. Tüdrukud on enamasti veidi pisemad, poisid pisut suuremad. Laps liigutab kõhus vähe - tal on lihtsalt vähe ruumi! Sellest hoolimata pead lapse liigutusi pidevalt tundma. Kui sa ei tunne kümmet liigutust tunnis, siis pöördu kohe haiglasse.
Kui laps sünnib, tõstetakse ta kohe sulle sülle või rinnale. Ta kuuleb tuttavaid südamelööke ja oma ema lõhna. Ämmaemand hindab lapse seisukorda Apgari hindega ühest kümneni. Hinne pannakse esimesel ja viiendal eluminutil ning hinnatakse viite erinevat parameetrit – hingamine, südametöö, naha värvus, lihastoonus ja refleksid. Kui kõik paistab esmapilgul korras, saate vaikselt üksteist tervitada, kuni nabanöör lõpetab pulseerimise. Seejärel lõikab soovija (enamasti isa) nabanööri läbi - sina ja sinu beebi olete esimest korda elus üksteisest füüsiliselt eraldatud.
Hea oleks, kui laps jääks aga ka edasi sinu rinnale - esmane nahk-naha kontakt võiks kesta võimalikult kaua (ideaalis kaks tundi) ja selle aja jooksul peaks toimuma ka esimene imetamine. Platsenta sündimise ja ilupistete tegemise ajaks ei ole vaja last ära anda.
Millalgi peab aga ämmaemand lapse mõõtma ja kaaluma, lastearst peab lapse tervise heakorra üle vaatama ja sinu pisike beebi pannakse riidesse. Paari tunni möödudes transporditakse teid sünnitustoast sünnitusjärgsesse palatisse. Kui soovid, et see oleks perepalat, kuhu saab ööbima jääda ka tugiisik (nt lapse isa), siis anna sellest oma ämmaemandale aegsasti teada.
Nõuanded
Ülekandmine
Kui sa sünnitad ükskõik millal 38. ja 42. rasedusnädala vahel, nimetatakse seda õigeks ajaks. Jah, "õige aeg" on tervelt viie nädala pikkune, sest kõik naised, lapsed ja rasedused on erinevad. "Võlur ei hiline kunagi, samuti ei tule ta liiga vara. Ta jõuab alati kohale täpselt õigel ajal." Nii on öelnud "Sõrmuste isanda" karakter Gandalf. Sama võib öelda ka beebi sünni kohta!
Kui sinu igakuine menstruatsioonitsükkel on pikem kui 28 päeva, võib sinu rasedus kesta veidi kauem kui 40 nädalat. Kui aga sinu tsükkel on lühem kui 28 päeva, võid sünnitada veidi varem. Kui raseduse esimesel trimestril esines komplikatsioone, võis laps toona areneda keskmisest pisut aeglasemalt ja võib nüüd vajada pisut rohkem aega üsas arenemiseks. Laps sünnib üldjuhul siis, kui aeg on sinu ja tema jaoks õige.
Vahel harva aga juhtub, et laps on tõepoolest n-ö ülekantud - ta on üsas veetnud rohkem aega, kui talle hea oleks, kuid sünnitus ei alga. Siis kutsuvad arstid sünnituse ravimite manustamise või võimalusel ka lihtsalt lootevete avamise abil esile. Millised märgid näitavad, et laps on ülekantud, kuid sünnitus ei alga ise?
- Järsk lootevee hulga vähenemine. Lapsel on väheses vees väga paha olla.
- Lapse pea ees olev veekott on liiga tugev, see takistab lapse alla laskumist ja emakakaela avanemist.
- Emakakael on tähtajal täiesti ebaküps. See näitab, et suurima tõenäosusega kantakse last üle.
- Lapse liiga tugev kolju teeb sünnituse ja lapse fikseerumise keerulisemaks.
- Ultraheliuuring näitab, et platsenta on vananenud. Kui platsenta enam ei toimi, on laps vaja ilmale tuua, et ta hapnikku ja toitaineid kätte saaks.
- Laps on mekooniumi lootevette väljutanud.
- Lapse südametoonide halvenemine.
- Bioloogiline põhjus. Me ei tea täpselt, mis sünnitegevuse vallandab, kuid me teame, et see on ema ja lapse kehade tähtis ja keeruline koostöö. Kui ühel poolel esineb mingi regulatsioonihäire, võibki sünnitus mitte alata.
- Psühholoogiline põhjus. Sünnitus ei alga, kui ema ei ole selleks psühholoogiliselt valmis - näiteks on tal suur alateadlik hirm sünnituse või sünnitusjärgselt lapsega hakkama saamise ees. Esimeseks tuleb siis ämmaemanda ja vajadusel ka raseduskriisi nõustaja abiga proovida ebarealistlikud hirmud seljatada, mitte kohe ravimitega esilekutsimuse poole pöörduda. Tihti algab sünnitus pärast hirmudest vms psühholoogilistest takistustest rääkimist iseeneslikult.
Alatasa muutuvad lähisugulased ja tuttavad juba kärsituks: "Millal see beebi sünnib? Kas te juba sünnitate?" Ka see ei mõju rasedale hästi. Ütle igale tüütajale julgelt ja konkreetselt, et küsida pole vaja, sest annate lapse sünnist ise teada, kui õige aeg on käes.
Nõuandevideod
Lapsevanemaks saamine on naisele ja mehele suur elumuutus. Palju räägitakse, et raseduse ajal naisel hormoonid möllavad. Tegelikult on paras virrvarr aga ka sünnitusjärgne aeg. Raseduskriisi nõustaja Marje Pukk räägib Emmede Klubi videos sünnitusjärgsest emotsionaalsusest.
