Raseduse katkemine – miks see juhtub ja mis saab edasi?

Raseduse katkemine – miks see juhtub ja mis saab edasi?

01. Feb 11:26 Emmede Klubi Emmede Klubi

Raseduse katkemiseks nimetatakse raseduse lõppemist enne 22. rasedusnädalat, 23ndast rasedusnädalast räägitakse sünnitusest. Pole vahet, kas laps oli väga oodatud või hoopis üllatuseks – raseduse kaotus võib olla naisele vaimselt ja füüsiliselt väga raske, mida kõrvalseisjad ei pruugi alati mõista. 

Raseduse katkemine on väga levinud – arvatakse, et katkevad kuni pooled tekkinud rasedustest. Enamasti toimub katkemine nii vara, et naisel ei jõua isegi päevad ära jääda ja ta ei saa rasedusest kunagi teada. Nendest rasedustest, millest naine juba teadlik on, katkeb umbes 10-20%. Kaheksal juhul kümnest katkeb rasedus esimesel trimestril, vaid kahel juhul kümnest hiljem.

Mida raseduse katkemine täpsemalt tähendab ja kaasa toob, selgitame koostöös Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikuga.

Peetumine ja katkemine

Raseduse peetumiseks (missed abortion) nimetatakse loote arengu peatumist (näiteks varasemalt on esinenud loote südametöö ja see lõppeb). Naisel puuduvad kaebused – kõhuvalu, verejooks. Kuigi loode emaüsas enam ei kasva, võib naine end rasedana edasi tunda ja ka rasedustest jätkuvalt positiivne olla, sest füüsiliselt ei ole rasedus veel katkenud.

Raseduse katkemine (spontaanabort, iseeneslik abort, abortus incompletus) tähendab seda, et lootemuna irdub emakast ja tuleb füüsiliselt naise kehast välja, mis tekitab tugevaid alakõhuvalusid ja verejooksu tupest. Loode on tavaliselt selleks ajaks juba hukkunud.

Vahel katkeb rasedus üsna kohe pärast seda, kui loode enam edasi ei arene. Teinekord läheb aga mitu nädalat aega, et keha juhtunust aru saaks, rasedushormooni tase langema hakkaks ja rasedus ka füüsiliselt ära katkeks.

Võimalikud põhjused

Enamasti on konkreetset raseduse katkemise põhjust väga raske kindlaks teha.

Arvatakse, et kõige sagedasem põhjus (50-60% juhtudest) on embrüo geneetilised häired ja väärarendid. Rasedus katkeb ka juhul, kui lootemuna hakkab arenema, kuid loodet ei arene või loode hukkub.

Põhjuseks võib olla ka ema krooniline üldhaigus (nt ebapiisavalt ravitud suhkruhaigus, kilpnäärmehaigused), emaka väärarend, emaka müoomisõlmed ja palju muud.

Riskitegurid

On leitud riskitegureid, mille korral on raseduse katkemise tõenäosus suurem. Paljud neist suurendavad just geneetiliste probleemide tekkeriski, mis omakorda katkemist põhjustavad.

  • Mida vanem on naine, seda suurem on raseduse katkemise risk
  • Suitsetamine või alkoholi tarvitamine
  • Kõrge palavikuga kulgevad haigused (üle 37,8 °C)
  • Korduv varasem raseduse katkemine
  • Trauma
  • Kokkupuude kemikaalidega, infektsioonid, kiiritus või ravimid
  • Vaimne stress

Diagnoosimine

Diagnoosimiseks on vajalik vaginaalne läbivaatus (hinnatakse veritsuse olemasolu ja hulka) ja ultraheliuuring (hinnatakse raseduse olemasolu emakaõõnes, loote suurust, südamelöökide olemasolu, lootevee hulka).

Mis saab edasi?

Kui ultraheliuuring kinnitab, et rasedus on peetunud, katkemas või katkenud, siis pole kahjuks midagi, mida naine või arstid saaksid ära teha, et rasedust jätkata, sest selleks ajaks, kui katkemise sümptomid esinevad, on loote areng juba lõppenud. Lohutust võib pakkuda asjaolu, et tihti katkeb rasedus siis, kui lootel on mõni raske geneetiline häire. 

Raseduse katkemise diagnoosi korral on vastavalt raseduse suurusele, verejooksu ja põletiku olemasolule ning naise soovile kolm varianti: jälgimine, medikamentoosne või kirurgiline katkestamine.

1. Jälgimine

Kui rasedus on peetunud, aga verejooksu ega põletiku tunnuseid ei ole, võib jääda ootama, kuni raseduskude ise välja tuleb. Tavaliselt juhtub see 2-4 nädala jooksul pärast loote arengu lõppu. Teatud aja pärast kontrollib arst, kas kogu raseduskude on väljunud ja kõik korras.

Kui aga naisel on või tekivad põletiku tunnused või väga suur veritsus, siis jälgimistaktikaga edasi minna ei saa - tuleb minna üle medikamentoossele või kirurgilisele taktikale. Põletiku tunnused on palavik, halvalõhnaline voolus, emaka valulikkus arsti läbivaatusel. 

2. Medikamentoosne katkestamine (ehk katkestamine tablettide abil)

Kasutatakse ravimit nimega Cytotec (misoprostool), mis kutsub esile emakakokkutõmbed. Sama ravimit, aga teises annuses kasutatakse ka tabletiabordi tegemiseks ning sünnituse esilekutsumiseks raseduse lõpus. See aitab kaasa emaka tühjenemisele ja vähendab seetõttu verejooksu. Enamasti on Cytotec hästi talutav ravim, kuid võimalikud kõrvaltoimed on iiveldus, kõhuvalu, mööduv palavik, külmavärinaid, kõhulahtisus. 

Ravimit manustatakse kas keele alla, tuppe või rektaalselt. Olenevalt raseduse suurusest toimub raseduse katkestamine haiglas günekoloogia osakonnas, päevastatsionaaris või ambulatoorselt. Peatselt tekivad valulikud emakakokkutõmbed ja vereeritus tupest. Valu vaigistamiseks võib kasutada ibuprofeeni ja paratsetamooli.

Enamasti tühjeneb emakas ühe ööpäeva jooksul, vahel on vaja rohkem aega ja ravimiannuseid. Kogu protsess saab siiski võrreldes ootamise ja jälgimise taktikaga kiiremini läbi. Protsessi lõpetab uus ultraheliuuring, mille käigus vaadatakse, kas emakas on täielikult tühjenenud.

Teatud puhkudel ei tohi misoprostooli võtta: emakaväline rasedus või selle kahtlus, neerupealiste puudulikkus, pikaajaline hormoonravi kortikosteroididega, allergia misoprostooli suhtes, antikoagulantravi, hüübimishäired (von Willebrandi haigus), porfüüria (ainevahetushaigus), dekompenseeritud hüpertensioon, koronaarhaigus, raske aneemia. 

3. Kirurgiline puhastus

Emakaõõne puhastust tehakse günekoloogia päevaravis või statsionaaris ja enamasti üldnarkoosis. Emakakaela laiendatakse ja raseduskude eemaldatakse.

Kirurgiline sekkumine on vajalik, kui jälgimise või medikamentoosse katkestamise käigus tekivad probleemid – tugeva verejooksu, põletiku, emaka mittetäieliku tühjenemise korral. Kuid kirurgiline puhastus on võimalik ka naise enda soovil.

Kirurgilise puhastuse korral kaasneb alati risk emakakaela või emaka vigastuseks ja põletiku tekkeks. Harva on vaja korduvat emakaõõne puhastust.

Pärast raseduse katkemist

Raseduse katkemise järgselt võib vereeritus võib kesta 1-3 nädalat (see ei ole menstruatsioon). Sellel ajal ei tohi seksida, käia vannis, saunas, ujuda ega kasutada tampoone. Rohke verejooksu, kõrge palaviku (üle 38°C) või tugeva valu korral alakõhus tuleb pöörduda kohe EMOsse.

Günekoloogilisse kontrolli peaks minema 2-4 nädala jooksul pärast raseduse katkemist.

Uus rasedus

Uut rasedust võib planeerida kohe, kui menstruatsioon on taas alanud ja günekoloogilises kontrollis käidud. Tavapärane menstruatsioon peaks algama 1-2 kuu jooksul pärast raseduse katkestamist. Kui menstruatsioon ei ole alanud, pöördu naistearsti või ämmaemanda vastuvõtule. 

Kui sa ei soovi kohe uuesti rasestuda, võib kohe alustada rasestumisvastaste vahendite kasutamist. Hormonaalseid vahendeid võib hakata kasutama kohe tableti võtmisega või kirurgilise puhastusega samal päeval. 

Vaimne tugi

Raseduse katkemine on emotsionaalselt raske igale naisele. Kasu võib olla raseduskriisinõustajaga suhtlemisest. Ida-Tallinna Keskhaigla raseduskriisinõustajad annavad nõu iga päev kell 9-21 telefonil 800 2008. Soovi korral saab katkemisega tegelenud arst suunata sind ka psühholoogi vastuvõtule.