Raseduse ajal räägitakse perekoolis, beebigruppides ja oma lähedastega päris palju ees ootavast, ka raskustest - sünnitusest, imetamisest, magamata öödest jpm. Millest väga palju ei räägita ja milleks paljud naised ei oska valmis olla, on füüsiline taastumine sünnitusest. Paraku võib see ka täiesti loomuliku sünnituse järel tihti ootamatult raske olla.
"Lõpuks ma lihtsalt nutsin, sest emaka kokkutõmbed olid nii valusad. Ma nutsin, sest istumine ja pissimine on nii valusad. Nutsin, sest ma tundsin end nõrga ja lõhutuna," kirjutab üks ema internetis.
Raskustega on kergem toime tulla, kui oskad neid oodata: tead, miks probleem tekib, et see on normaalne ja levinud, ning oskad end aidata. Seepärast panime kokku nimekirja enam-vähem kõigist komistuskividest, mis värsket ema pärast sünnitust ees oodata võib!
Turses ja valulikud suguelundid
Pärast sünnitust on protsessi käigus korralikult venitada saanud suguelundid turses ja valulikud, tihtilugu esineb ka rebendeid. Istumine võib olla raske või valus, eelistada tasuks imetamist lamades või istumist ühele tuharale toetudes.
Kui rebendeid ei ole või need on minimaalsed ega vajanud õmbluseid, peaks suguelundite turse ja valulikkus mõne päeva pärast taanduma.
Kui on õmbluseid, võivad need valu või ebamugavust põhjustada veel paar nädalat. Haavade paranemist soodustab puhta veega pesemine ja korralik kuid õrn kuivatamine alati pärast tualetis käimist ning rohked õhuvannid. Väga hästi toetab paranemist ka astelpajuõlga määrimine. Valu vastu võib võtta näiteks paratsetamooli.
Valusad emakakokkutõmbed
Valusad emakakokkutõmbed ei lõpe paraku lapse sündimisega. Varsti pärast sünnitust algavad kokkutõmbed taas. Seekord pole põhjuseks emakakaela vanemine, vaid emaka kokkutõmbumine oma normaalsesse, raseduse-eelsesse suurusesse. Kokkutõmbed tekitavad valu alakõhus ja nimmepiirkonnas.
Kokkutõmbeid vallandab hormoon oksütotsiin, mida vallandub kehas eriti palju just imetamise ajal. Tihti on nii, et esmasünnitanud neid kokkutõmbeid oluliselt ei tunne, kuid pärast korduvsünnitust võivad kokkutõmbed vägagi valusad olla. Valu vastu võib võtta paratsetamoli.
Probleemid tualetis käimisega
Esimestel päevadel pärast sünnitust kogevad paljud naised probleeme tualetis käimisega. Otse pärast sünnitust ei pruugi sa põie täitumist hästi tunda, mistõttu on tark olenemata pissihäda tundmisest või mittetundmisest iga paari tunni tagant vetsus käia. Haavade ja turses suguelundite tõttu võib see valus olla, abiks on pissimine sooja voolava vee all.
Kuna vaagnapõhjaliasehd on veninud, võib pärast sünnitust esineda ka pidamatust (nii uriini kui vahel harva ka rooja). Samuti võib esialgu olla raske hoida tagasi gaaside väljutamist. Aja jooksul veninud lihased taastuvad, sellele aitab kaasa vaagnapõhjalihaste harjutuste tegemine. Kui probleem jääb püsima, tuleb minna arsti juurde, kes saab pakkuda välja järgmiseid lahendusi.
Kõhukinnisus ja hemorroidid
Sagedasti teeb naistele pärast sünnitus meelehärmi ka kõhukinnisus. Seda suurendab veelgi hirm valusa ja haavatud suguelundite piirkonnaga uuesti n-ö pressida. Vahel tekivad sünnitusel pressimise tõttu ka hemorroidid, mis raskendavad samuti vetsus käimist. Suuremate õmbluste puhul ei olegi pressimine lubatud.
Abiks on kõik, mis kõhu kergemini läbi käima paneb: kiudained (täisteraviljad), kuivatatud puuviljad, hapendatud piimatooted, piisavalt vedelikku ning vajadusel lahtistid (Microlax või Duphalax on ohutud kasutada).
Voolus
Sünnitusjärgne voolus ehk lohhiad kestavad üks-kaks kuud. Esialgu tuleb lohhiad päris palju ning vaja on kasutada päris suure imavusega hügieenisidemeid. Lohhiad on esiti punased, siis pruunikad, lõpuks valged. Lohhiatel on omapärane lõhn. Lohhiad ise haiget ei tee, tihti häiribki naisi vajadus kasutada pidevalt suuri hügieenisidemeid ning võõras lõhn.
Raskused seismisel ja käimisel
Päris paljudel naistel on esimesel nädala pärast sünnitust raske püsti seista ja käia. See võib olla tingitud nii kurnatusest, verekaotusest, kui ka kõigest kogetust kombineerituna. Näiteks võid tunda, et ei saa päris sirge seljaga kõndida, oled aeglane, pea käib ringi või tunnet, justkui tahaksid siseelundid "välja kukkuda".
Energia ja hea enesetunne taastuvad ajaga. Senikaua on hea, kui naisel on beebiga tegelemiseks abiline. Näiteks võiks isa võimalusel alguses enda peale võtta lapse pesemise, mähkmevahetused, vajadusel kaaluma viimised ja rinnale toomised. Praegu on kõigile isadele lapse sünni korral seadusega riigi kulul tagatud 30 tööpäeva puhkust.
Valulik imetamine
Paljude naiste jaoks on imetamine esialgu valulik, sest rinnanibud pole survega harjunud, beebi pole veel imetamises meister ning tulemuseks võivadki nibud pakitseda või lõheneda.
Kõige parem abinõu on konsulteerimine imetamisnõustajaga, kes kontrollib üle ja korrigeerib lapse imemisvõtet. Vahel piisab väga väikesest võtte kohendamisest, et imetamine enam valus ei oleks.
Juba haiget saanud, katkiseid nibusid aitavad paraneda õhuvannid ning kõikvõimalikud kreemid, salvid ja kompressid, mida apteegis selleks tarbeks müüakse.
Piimapais
Kui esialgu tuleb rindadest vaid ternespiima, siis mõned päevad (3-5) pärast sünnitust tekib rinda n-ö pärispiim. Paljudel naistel tekib koos piima tulekuga ka piimapais: rinnad lähevad väga suureks, kõvaks, kuumaks, valulikuks ja pakitsevaks.
Paisu leevendab, kui enne imetamist sooja duši all käia ja veidi piima kätega välja lüpsta, tihe imetamine ning jahedad kompressid pärast imetamist (nt kapsalehega).
Kurvameelsus
Enam kui pooled kõigist emadest tunnevad paar päeva pärast sünnitust nn mammamasendust: kõik peaks justkui hästi olema, aga ajab hoopis nutma. Olemine on haavatav ja ärev, tunne kurblik, tujud vahelduvad kiiresti. Tundub raske teha lapsega seotud otsuseid, sest kõik valikud paistavad nii tähtsad ja kõik vastused veidi segased. Ärritud kergesti, võid magada või süüa kehvasti.
Sünnitusjärgne kurvameelsus on põhjustatud kiiretest hormonaalsetest muutustest naise kehas pärast sünnitust, sünnitusel kogetud vaimsest ja füüsilisest koormusest ning uue eluetapi algusega seotud šokist.
Enamasti möödub mammamasenduse tunne paari päeva, vahel ka paari nädala jooksul. Kui sellised tunded ei möödu paari nädalaga, siis räägi kindlasti oma ämmaemanda, perearsti või raseduskriisi nõustajaga, sest sul võib olla tekkinud sünnitusjärgne depressioon. Seda ei pea kannatama - ravi on olemas!
Kuidas möödus sünnitusjärgne taastumine Sinu jaoks - kas kogesid mõningaid neist probleemidest?
