esitleb

Raseduskalender

33.
Nädal

Nädala mõttetera

"Enese paksuna tundmine kestab üheksa kuud, aga emaks saamise rõõm kestab igavesti." - Nikki Dalton
 

Sina ise

Koguni kaks kolmandikku naistest kannatab kolmandal trimestril insomnia käes - sa tahaksid, aga ei saa magada. Mitte ainult kehva enesetunde (ebamugavuse, seljavalude, pideva pissihäda, kõrvetiste ja jalakrampide) tõttu. Süüdi on taaskord rasedushormoonid, aga ka sünnituseelne ärevus. Ära muretse - unetus on tüütu, aga ei tee tegelikult ei sulle ega lapsele sugugi kurja, sest sa magad ilmselt öö jooksul kokku ikkagi piisavalt unetunde.

Üks suurimaid uinumise pärssijaid on sinine valgus, mida kiirgavad nutiseadmed. Kui sul on probleeme magamisega, siis ära mingil juhul kasuta voodis nutitelefoni. Püüa ekraani vaatamisest hoiduda ka umbes tund aega enne magamaminekut.

Oled viimaks magama jäänud, kui sind äratab valus spasm sääremarjas? Jah, paraku on ka jalakrambid raseduse ajal sagedased tüütud külalised. Kohe, kui tunned krampi lähenemas, asu sääremarja venitama - tõmba varbad kõvasti üles enda poole.

Et jalakrampe ennetada, venita jalgu hoolsalt ka enne magamaminekut. Näiteks võid seista seinast pisut kaugemal, toetada käed seinale ja suruda kannad maha. Tunned venitust sääremarjades. Joo piisavalt vett, söö kaltsiumi- ja magneesiumirikkaid toite ja/või neid sisaldavaid rasedate vitamiine ning tõsta jalad istudes kõrgemale. Abi võib olla ka magneesiumivannist või magneesiumiõli määrimisest jalgadele. 

 

Sinu beebi

Lapse liigutused võivad teravamaks või valusamaks muutuda, sest ta on nüüd nii suur, et pehmendava lootevee jaoks tema ümber on vähe ruumi. Ta kaalub umbes 1,7 kilogrammi ja on umbes 42 sentimeetrit pikk.

Beebil on nüüd oma immuunsüsteem. Oma esimesed antikehad saab ta sinult.

33. nädalal sündinud beebit nimetatakse mõõdukalt enneaegseks või hiliseks enneaegseks. Ta on küll iseseisvaks eluks väljapsool üsa ebaküps, kuid tänapäeva Lääne meditsiin suudab probleemid üldjuhul hõlpsasti lahendada.

Lapse närvisüsteemi töö ei ole veel täiuslik, kuid närviühendused juba toimivad. Laps kogeb emotsioone, omandab kogemusi ja ilmselt näeb isegi unenägusid

Nõuanded

Muretsemine ja ärevus

Ärevus on raseduse ajal vägagi tavaline sümptom. Suurbritannias kogeb raseduse ajal depressiooni või ärevuse sümptomeid kolmandik kõigist lapseootel naistest. Peamised sümptomid, mis rasedail esinevad, on ilma põhjuseta ärev olemine, igapäevaste tegevuste vastu huvi kaotamine, lootusetus, väsimus, jõuetus ja kurvameelsus.

Ärevus võib rasedat tabada suure tõenäosusega just kolmanda trimestri alguses. Võid leida end muretsemas, miks laps nii vähe (või nii palju) liigutab, või kuidas sa imiku hooldamisega ometi hakkama saad. Võid karta sünnitusvalu või põdeda liigselt oma muutunud keha pärast. Ning mõned naised on ka lihtsalt ärevad: võid ebaoluliste pisiasjade nagu ostmata ununenud juustu pärast endast välja minna ja oma pahameelt ka partneri peal turtsudes välja elada. Katsu oma mõtteid ratsionaliseerida ja käitumist talitseda. Räägi mehele, et naised ongi lapseootuse ajal tihti tavalisest ärevamad. Püüdke üksteist raskel ajal toetada - sinul on raske ärev olla, kuid temal on raske sinu ärritumist enda kõrval taluda.

Vahel on aga muremõtted nii tugevad, et naine vajab abi. Kui ärevus või kurb meeleolu takistab sinu igapäevaelu või sul esinevad mitmed ärevushäire või depressiooni sümptomid, siis on ainuõige otsida abi.

Ärevushäire sümptomid on:

  • Võimetus magada isegi väsimuse korral. Näiteks keerlevad sul peas üha uued ja uued mõtted, mis ei luba uinuda.
     
  • Võimetus rahulikult paigal olla, vajadus kogu aeg millegagi tegeleda.
     
  • Ülemõtlemine ja irratsionaalne muretsemine last puudutavatel teemadel. Kuidas ma tean, et ta sünnib ikka tervena? Kas mul on ikka piisavalt rinnapiima? Kas ma saan ikka sünnitusega hakkama? Või tabab sind näiteks tihti tugev paanikatunne, kui sa ei ole mõnda aega tundnud lapse liigutusi.
     
  • Kergesti ärritumine. Asjad, mis muidu kõrvust mööda läheksid, võivad su endast välja ajada. Võid seda välja elada enda, laste, mehe või teiste lähedaste peal.
     
  • Põhjendamatu halb eelaimdus. Võid tunda, et midagi on valesti ja midagi väga halba on kohe juhtumas, kuigi sellele tundele pole tegelikult alust.
     
  • Füüsilised sümptomid. Näiteks tunned pidevalt või hooti, et ei saa hästi hingata, pulss on kõrgenenud, süda paha, pea käib ringi vms. Võib esineda ka liigne higistamine.
     
  • Paanikahoogude esinemine. Kui ärevushäire läheb väga suureks, tekib ootamatu tugev hirmuhoog koos tugevate kehaliste sümptomitega nagu valud rindkeres, südamekloppimine, lämbumistunne jms. Hoog ei kesta kaua.
     
  • Ebareaalsustunne. Näiteks tunned hooti, et sinu füüsilise või vaimse tervisega on midagi valesti, et sa elad justkui paralleeluniversumis, et lähed hulluks. Sellise tunde tõttu võib naine enda ja oma lapse pärast karta.

Depressiooni sümptomid on:

  • Püsiv kurbus, millel ei ole otsest põhjust.
  • Huvi puudumine igapäevaelu vastu.
  • Võimetus oma tegevustest rõõmu tunda.
  • Madal enesehinnang. Võid mõelda, et ei ole last väärt või ei saa niikuinii piisavalt hästi hakkama.
  • Isu vähenemine, unehäired, energiapuudus.

Just selliste probleemidega tegelemiseks töötavad kõigis suuremates haiglates raseduskriisi nõustajad. Ka ämmaemand või arst aitab sind - ta soovitab raseduskriisi nõustajat, psühholoogi või psühhiaatrit. Vinduv ärevushäire või depressioon võib mõjuda halvasti üsas kasvavale lapsele ning viia sind teile mõlemale raske sünnitusjärgse depressioonini, mis alandab oluliselt terve perekonna elukvaliteeti. Samas on ärevushäire ja depressioon võrdlemisi hõlpsalt ravitavad. 

Loe lisa: oma kokkupuutest sünnitusjärgse depressiooniga on Emmede Klubi toimetaja Madiken rääkinud SIIN, SIIN ja SIIN.

Nõuandevideod

Lapseootel Kätlin ja Tambet osalevad tugiisikutele mõeldud loengus, kus mehi valmistab oma naise aitamiseks ette ämmaemand Maret Voites.