Eestis pakutakse perele küll mitmekesist ja tugevalt lapse heaolule suunatud sünnitusjärgset tuge, kuid abi on killustunud ja raskesti hoomatav ega jõua seega alati peredeni, selgus mõttekoja Praxis koostatud sünnitusjärgse toe uuringust.
Uuringu tulemustest lähtub järgmist:
- Sünnitusjärgne tugi on Eestis pigem reaktiivne – abi saavad need, kes tunnevad ise ona mure ära ning oskavad õigel ajal ja õigest kohast abi küsida. Pered vajaksid aga rohkem ennetavat ja proaktiivset tuge.
- Kui lapse tervisega seotud abi on hästi kättesaadav, siis vanemate mured jäävad sageli tagaplaanile. 48% vanematest leidis, et ei saanud vajalikku vaimse tervise tuge, 68% leidis, et ei saanud piisavalt paarisuhte alast tuge ja 59% majanduslikku tuge vajanud vanematest ei saanud seda piisavalt.
- Vanemad rääkisid intervjuudes väsimusest, üksildusest ja raskustest igapäevaeluga toime tulemisel. Eriti suur oli toevajadus esimest korda lapsevanemaks saanute seas, kes tundsid rohkem ebakindlust ning vajasid praktilist juhendamist.
- Positiivne ja vanematele päriselt abiks olev spetsialist on toetav ja rahuliku suhtumisega.
- Negatiivse kogemuse saavad vanemad spetsialistidelt, kes jagavad vastuolulist infot, annavad hinnanguid vastavalt oma hoiakule või ei lähene individuaalselt.
- Tugi keskendub paljuski lapsele ja ka emale, kuid teine partner jääb toest paljuski ilma. Näiteks ei ole teisele partneri mõeldud raseduskriisinõustamist vaimse tervise murede puhul.
- Kui suurtes keskustes on vaimse tervise ja raseduskriisinõustamise tugi hästi kättesaadav, siis väiksemates elukohtades on ligipääs piiratud.
- Info on killustatud - peredel on raske aru saada, milliseid teenuseid üldse pakutakse, kuidas neid saada või kelle poole oma murega pöörduda. Eriti keeruline on peredele see, kui erinevad spetsialistid annavad erinevaid ja vastuolus soovitusi.
- Pered hindavad väga kõrgelt sünnitusjärgset koduvisiiti, kus rahulikus keskkonnas individuaalset nõu saada ja oma küsimusi küsida. Koduvisiite peetakse väga heaks ennetusmeetodiks, kuidas märgata ka neid peresid, kes ise abi küsida või otsida ei oska. Samas on koduvisiitide kättesaadavus väga killustatud olenevalt elukohast ja sünnitusmajast.
Uuringu kokkuvõtteks soovitatakse Eestil luua üleriigiline sünnitusjärgse toe teekond, kus oleks kirjas kõik teenused ja kontaktid, mida pered sünnitusjärgselt saavad kasutada. Samuti soovitatakse tagada sünnitusjärgne koduvisiit kõikjal Eestis.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
