Sageli arvatakse, et väikese lapsega kodus olemine annab vanemale automaatselt ravikindlustuse. Tegelikult tagab riik ravikindlustuse ainult ühele vanemale ning alati ei ole see vanem, kes on lapsega kodus. Eriti tähelepanelik tasub olla siis, kui pere vahetab vanemahüvitise saajat.
Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenusejuht Kady-Kairit Kerve selgitab, kuidas ravikindlustuse õigus lapse kaudu tekib ning millal võib see ootamatult lõppeda.
Kas lapsega kodus oleval vanemal on ravikindlustus alati olemas?
Ei ole. Alla 3-aastase lapse kasvatamise korral maksab riik sotsiaalmaksu ainult ühe vanema eest. Ravikindlustus ei sõltu ainult sellest, kumb vanem lapsega kodus on. Lapse sünnist alates on ravikindlustus tagatud esmalt alati emale kuni ema vanemahüvitise lõppemiseni. Edasi sõltub ravikindlustuse saamine sellest, kumb vanem saab jagatavat vanemahüvitist. Kui pere otsustab, et jagatavat vanemahüvitist saab edasi teine vanem, siis tagab riik talle ravikindlustuse (ka juhul, kui teine vanem töötab). Lapsega kodus olev ema ei saa sellisel juhul riigipoolset kindlustust. Selle saamiseks tuleb leida muid variante.
Juhul kui pärast ema vanemahüvitise lõppu saab jagatavat vanemahüvitist edasi lapsega kodus olev ema, siis on tagatud talle ka kindlustus. Teisele vanemale tagab kindlustuse tööandja, juhul kui ta on töösuhtes.
Seega ei tähenda lapsega kodus olemine automaatselt seda, et vanemal on ravikindlustus olemas. Tähtis on ka see, kellele makstakse vanemahüvitist.
Kuidas otsustab riik, kumb vanem ravikindlustuse saab?
Lapse sünni järel on ravikindlustus automaatselt ema vanemahüvitise saajal. Hiljem on see vanemal, kes saab jagatavat vanemahüvitist. Kuna vanemad saavad jagatava vanemahüvitise saajat vahetada, siis liigub koos hüvitisega ka riigi poolt tagatud ravikindlustus.
Mis juhtub, kui vanemahüvitise saajat vahetatakse?
Vanemahüvitise saaja vahetamine lõpetab teise vanema ravikindlustuse. Seda ka siis, kui teine vanem jääb lapsega koju. Küll aga tasub meeles pidada, et hüvitise vahetamisel kehtib ravikindlustus veel üks kuu pärast hüvitise lõppemist.
Näiteks on lapse ema töötu. Ta on kümnekuuse lapsega kodus ning saab jagatavat vanemahüvitist, millega kaasneb ravikindlustus. Pere otsustab, et edaspidi hakkab vanemahüvitist saama isa. Ema jääb endiselt lapsega koju ega asu tööle. Sellisel juhul liigub ravikindlustus üle isale. Ema ravikindlustus kestab veel üks kuu pärast hüvitise ümbertegemisest, peale seda enam mitte.
Mis saab ravikindlustusest pärast vanemahüvitise lõppu?
Kui vanemahüvitise päevad saavad otsa enne lapse 3-aastaseks saamist, võib riik ühe vanema ravikindlustamist jätkata. Esmalt saab ravikindlustuse vanem, kes viibib tööandja juures vanemapuhkusel. Vanemapuhkus peab olema kantud töötamise registrisse.
Kui kumbki vanem ei ole vanemapuhkusel, jääb ravikindlustus sellele vanemale, kes sai viimasena jagatavat vanemahüvitist. Juhul kui vanem, kes on saanud viimasena vanemahüvitist, ei soovi kindlustust, on perel ravikindlustuse saajat kuni lapse 3-aastaseks saamiseni võimalik muuta. Selleks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile vabas vormis taotlus.
Millal võib ravikindlustus veel ootamatult lõppeda?
Lisaks alla 3-aastase lapse kasvatamise eest mõeldud ravikindlustusele, tagab riik kindlustuse ka vanemale, kes kasvatab:
- Kolme kuni kuut alla 19-aastast last, kellest noorim on 8-aastane ning kellele maksatakse lasterikka peretoetust ja kes ei tööta;
- Seitset ja enamat alla 19-aastast last ja kellele maksatakse lasterikka peretoetust.
Tähelepanelikud peaksid olema vanemad, kellel on kindlustus määratud kolme kuni kuue lapse kasvatamise eest. Selle liigi puhul on oluline mittetöötamine. Töötamisena ei käsitleta ainult tavalist töölepingut. Töötamiseks loetakse ka töövõtu- või käsunduslepingu alusel tegutsemist, juhatuse liikmeks olemist ning ettevõtluskonto omamist. Ettevõtluskonto avamine lõpetab riigi poolt antava ravikindlustuse. Konto omamise kaudu on võimalik ravikindlustus saada, kuid selleks on kindlad tingimused, mille kohta saab lugeda Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.
Seitsme või enama lapse kasvatamisel on ravikindlustus lasterikka pere toetuse saajal. Selle aluse puhul ei sõltu riigi ravikindlustus sellest, kas vanem töötab.
Kindlustus võib ühele vanemale saada ootamatu lõpu ka siis, kui lapsed on sündinud väikese vanusevahega. Näiteks viibib üks vanem lapsega vanemapuhkusel ja selle alusel on vanem ka kindlustatud. Perre sünnib uus laps ning seoses sellega on nüüd riiklik ravikindlustus tagatud emal. Vanemapuhkusel oleva vanema kindlustus sellega seonduvalt katkeb, kuna korraga tagatakse kindlustus ainult ühele vanemale ja kõige noorema lapse eest.
Eelkõige on oluline meeles pidada, et riiklik ravikindlustus on ettenähtud Eestis elavale ja siin last kasvatavale vanemale. Seega kui pere enam Eestis ei ela, siis ei ole õigus siit riikliku ravikindlustust saada.
Millal ja millise asutuse poole tuleb ravikindlustuse saamiseks pöörduda?
Laste ja nende sünniga seotud ravikindlustuse määramisega tegeleb sotsiaalkindlustusamet ning üldjuhul toimub nende liikide alusel kindlustuse määramine automaatselt, kui kõik registriandmed on korrektsed. Seega SKA tagab kindlustuse:
- Alla 3-aastase lapse kasvatamise eest;
- Kolme kuni kuue lapse kasvatamise eest, mittetöötamise ja lasterikka peretoetuse saamise korral;
- Seitsme ja enama lapse kasvatamise ja lasterikka peretoetuse saamise eest.
Rasedad on samuti riigi poolt kindlustatud, kuid kui mingil põhjusel rasedal ravikindlustus puudub, siis tuleb pöörduda Tervisekassa poole. Nemad aitavad ka vabatahtliku ravikindlustuse soovi korral.
Töösuhte ja sellega seonduvate erinevate lepingute ning ettevõtluskonto alusel tekkiva kindlustuse tingimuste osas leiab infot Maksu-ja Tolliameti kodulehelt.
Ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida Terviseportaalis ja eesti.ee keskkonnas. Sellele tasub tähelepanu pöörata enne vanemahüvitise saaja vahetamist, ettevõtluskonto avamist või muud suuremat muutust pere töökorralduses.
