Minu raseduse algus oli suhteliselt vaevaline,määrimised ,verejooksud ja öised telefoni kõned ämmaemanda nõuandlasse .......Mitmeid kuid tablettide neelamine nii kaua kui magu enam vastu ei võtnud ,see kõik oli hirmus ja väga hirmutav kuna beebi on väga oodatud....
Lõpuks sai siis kolm kuud täis ja vaevd kõik kadusid kui imeväel .Ei rohtusid ega enam kõhuvalusid ,määrimis jne ...
Esimene ultraheli oli saabumas ja ma mäletan ,et ma väga kartsin seda kuna eelnevalt oli ju palju hädasid ,kui lõpuks sain uuringutele siis öeldi mulle seal ilus vastus ,beebiga on kõik korras ja süda lööb.Oehhhh ma olin nii liigutatud ,et lausa pisardasin .Võeti siis kenasti arvee ja kohselet helistasin oma beebi issile ja teatasin ka talle seda suurepärast uudist ,et meist saavad lapsevanemad .Rõõmu kui palju .
Ottama jäime siis Oskar testi ,ikka tahtsin kindel olla et lapsega kõik korras ,süda ei andnud ennem rahu kui sinna uuringutele sain .Oiii sealt saime suurepärase vastuse ,et lapsega on kõik vägagi korras nagu olema peab ainult et veidi suurem kui olla võiks :) Saime ka siis lapse soo teada ja eluterve poiss laps .Issi rõõm oli nii suur,et arst pidi teda veidi rahustama ja mainima,et istuge nüüd rahulikult,nii kaua kui ta oma töö lõpuni teeb :D See oli uskumaatu päev meie elus .
Nüüdseks on nädalaid 18 ja kõhukene aina paistab ja juba tunnen ka väikseid põkseid juba rohkem ,kui varem :)
Järgmine arsti aeg on 13 juuni ja niii ootan seda ,kuna siis kuuleme ka pisikese südame põkseid .....
