Normaalse raseduse korral ei indutseerita sünnitust enne 42. rasedusnädala täitumist, sest esilekutsumine kätkeb alati endas suuremaid riske, kui õigel ajal loomulikul teel alanud sünnitus.
Emmede Klubi poole pöördus ema, kes ei saa aru, miks talle kirjutati 41+3 rasedusnädalal juba 41+5 päevaks välja sünnituse esilekutsumine, kui rasedus on kulgenud hästi, emal ega lapsel pole terviseprobleeme, ultraheliuuring, uriinianalüüs, vererõhk jms on korras. Samas kaasnevad sünnituse tehisliku esilekutsumisega riskid.
Ämmaemanda Maret Voitese sõnul ütleb Eestis hetkel kehtiv raseduse jälgimise juhend selgelt, et normaalse raseduse korral ei indutseerita sünnitust enne 42. rasedusnädala täitumist. Varasem saatekiri võidakse anda juhul, kui 42+0 langeb nädalavahetusele - nädalavahetusteti plaanilisi protseduure, sh sünnituse esilekutsumist, ei tehta. Kuid kui rasedus on kulgenud terviseprobleemideta, julgustab Voites emasid oma arstiga nõu pidama - ehk saaks esilekutsumise lükata edasi nädalavahetuse järgseks esmaspäevaks, olgu see siis 42+1 või 42+2. Suure tõenäosusega algab sünnitus selle ajal jooksul ise - tihtilugu on just saatekirja väljastamine Voitese sõnul parim loomulik "esilekutsuja". Samas toonitab ta, et kui arst peab paar päeva varasemat esilekutsumist õigeks ja vajalikuks, tuleks oma arsti usaldada.
Millised on sünnituse esilekutsumisega kaasnevad riskid?
Sünnituse esilekutusumine on teatud olukordades vajalik ja tänuväärne protseduur, sest võib päästa lapse elu. Sellised olukorrad on näiteks preeklampsia, hüpotroofia, platsenta vananemine, lootevee vähesus, mekooniumi väljutamine lootevette vms - erinevad meditsiinilised probleemid, mis ohustavad lapse tervist. Ennustatav sünnikaal üle nelja kilo või ennustatud sünnitustähtaja 40+0 möödumine pole üksinda piisavad põhjused sünnituse esilekutsumiseks.
"Esilekutsumine on siiski sekkumine sünnituse loomulikku kulgu ning ilma mõjuva põhjuseta ei peaks seda tegema. Sünnituse spontaanne algus tähendab, et sünnituseks on valmis nii sinu keha kui ka su beebi, ning see on kõige parem võimalik kombinatsioon," selgitab Maret Voites. Kui sünnitus algab spontaanselt, on sünnituse üheks käivitajaks tita ise - andes märku, et tema on valmis. Sünnituse esilekutsumine tähendab tita jaoks paraku aga seda, et tal kästakse teha midagi, milleks ta veel valmis ei ole.
Sünnituse esilekutsumisel saavad sünnitaja keha enda protsessid häiritud. Sünnituseks vajalikke hormoone ei teki sellisel määral, nagu peaks. Sellised hormoonid on näiteks valu taluvust mõjutavad endorfiinid ja emaka kokkutõmbeid mõjutav oksütotsiin.
Kunstliku oksütotsiini kastutamine emaka kokkutõmmete esilekutsumiseks loob omakorda vajaduse rohkemate valuvaigistite järele, rohkemad valuvaigistid toovad kaasa suurema edasise sekkumise riski. Näiteks on esilekutsutud sünnituse puhul suurem vajadus epiduraali järele, epiduraali järel on aga suurem vajadus taas emaka kokkutõmbeid soodustavate ravimite järele, suurem vaakumsünnituse ja erakorralise keisrilõike risk. Ning kui epiduraali manustatakse otse enne lapse väljumist, ei pruugi emakas lapse või platsenta sünnitamiseks kokku tõmbuda.
Siia ilma kutsutud beebidel esineb statistiliselt rohkem terviserikkeid kui loomulikul viisil sündima hakanud beebidel. Ka hilisemate infektsioonide ja näiteks ema sünnitusjärgse depressiooni risk kasvavad.
Kas Sinule on määratud normaalselt kulgeva raseduse korral esilekutsimine enne 42+0? Kuidas otsust põhjendati?
