Kas Sina tead neid 18 huvitavat fakti lapseootusest?

Kas Sina tead neid 18 huvitavat fakti lapseootusest?

17. Jun 14:42 Emmede Klubi Emmede Klubi

Üks isa pani kirja 18 fakti, mis teda tõsiselt üllatasid, kui tema naine esimest korda rasedaks jäi ja nad raseduse kohta teaduslikult tõestatud infot otsima asusid.

1. Viljastumine on üks sajast miljonist. Iga ejakulatsiooniga väljub mehe kehast umbes sada miljonit seemnerakku (eriti viljakatel meestel mitusada miljonit!). Vaid mõnisada neist jõuab munarakuni ning ainult üks ja esimene saab tungida munarakusse, et see viljastada.

2. Loode on umbes 15 päeva noorem kui rasedus. Juba 1980ndatest on raseduse alguseks loetud naise viimase menstruatsiooni esimest päeva mitte viljastumishetke. Ovulatsioon toimub aga umbes kaks nädalat pärast menstruatsiooni algust ja viljastumine võib toimuda 24 tunni jooksul pärast seda. Nii ongi loode alati umbes 15 päeva noorem, kui rasedus. Näiteks kaheksa nädalat rasedana on tulevane beebi eksisteerinud vaid kuus nädalat. 

3. Enamik rasedusi ei kesta üheksa kuud. Vaid 4% naistest sünnitab määratud tähtajal. Normaalne vahemik sünnitamiseks on 37. nädalast kuni 42. nädalani - vahe on enam kui kuu aega. Ning keskmiselt areneb loode alates viljastumisest kuni sünnituseni üsas kaheksa kuud ja 24 päeva :)

4. Esimesed nädal aega on loote alge ema kehast eraldiseisev rakukogum, mis juskui hõljub munajuhas ja emakas ringi. See kinnitub emakaseinale alles nädalake pärast viljastumist. 

5. Loote süda hakkab lööma 6. rasedusnädalal

6. Loode kuuleb nii ema sees kui ka väljaspool seda toimuvat. Ema südamelöögid, söömine, hingamine, kõndimine, rääkimine – laps kuuleb kõike seda. See võib selgitada, miks väikseid beebisid rahustab ja uinutab „valge müra“ – see on neile üsast harjumuspärane.

7. Väga valjud hääled võivad kahjustada loote kuulmist. Raseduse ajal tasub tõesti eemale hoida välja valjust helist, näiteks rokk-kontsertidest, mootorsaagidest, püssipaukudest jne, sest seda kuuleb ka loode ning see võib teda ehmatada või häirida. Kui aga liiga vali müra on pidev, näiteks töötab ema masinamüra läheduses, võib see loote kuulmist kahjustada.

8. Loode avab üsas silmi ja näeb läbi kõhukudede valgust. Enamasti avab laps esimest korda silmad 26. ja 28. rasedusnädala vahel. Eredale valgusele (näiteks päikesepaiste või kõhule suunatud taskulamp) laps ka reageerib. 

9. Naised tunnevad raseduse ajal kergemini vastikust. On teooria, mille järgi esimese trimestri iivelduse eesmärk on kaitsta loodet kõige olulisemas arengujärgus kahjulike ainetega kokkupuutumise eest. Kõik, mis näeb imelik välja või lõhnab või maitseb veidralt, kipub rasedale naisele vastikust tekitama, et kaitsta beebi arengut ja nõrgenenud immuunsusega ema tervist kõige eest, mis võiks potentsiaalselt toksiline olla või infektsioone tekitada. 

10. Loode ujub oma pissis ja joob seda. Umbes 10.–11. rasedusnädalal hakkab loode vaikselt neelamist harjutama. Ta joob lootevett ja pissib sellesse. Umbes 20. rasedusnädalast alates on enamik looteveest uriin. 

11. Loode tunneb ema poolt tarbitava toidu maitset ja lõhna. Maitsemolekulid ema söödavast toidust jõuavad ka lootevette ja beebi tunneb vett neelates nende maitset. Arvatakse, et samal viisil tunneb loode ka toidu lõhna. Paljud uuringud on näidanud, et seetõttu kujundab ema toitumine raseduse ajal juba ka beebi tulevast toitumist. Kui ema väldib raseduse ajal teatud toitusid, on võimalik, et sama toit on tulevikus ka lapsele vastumeelne. Sama kehtib imetamisperioodil, sest maitsemolekulid jõuavad ka rinnapiima. 

12. Enamasti loode enne sündimist ei kaka, kuid tema esimene kaka on soolde kogunenud terve raseduse jooksul. Seda nimetatakse mekooniumiks ja see koosneb kõigest, mis lootevees hulbib ja mida beebi seega kuude jooksul alla neelab: naharakud, kehakarvad, sapp, proteiinid, valged verelibled. Kui beebi kakab mekooniumi välja juba enne sündimist, siis vajab ta sünnituse jooksul meedikute täiendavat tähelepanu, sest liiga palju mekooniumit lootevees võib blokeerida lapse hingamisteid ja põhjustada hapnikupuudust sündimise ajal. 

13. Ema ja last eraldab teineteisest vaid üks rakukiht. Platsenta ja emakaseina vahele jääb vaid üks õhuke rakukiht, et toitained jõuaksid ema verest beebi verre võimalikult hõlpsalt.

14. Mõned naised on raseduse suhtes allergilised! Seda nimetatakse tegelikult reesuskonfliktiks. Kui isa veri on Rh-positiivne ja ema veri Rh-negatiivne, võivad ema ja beebi erinev veri sünnituse ajal kokku puutudes tekitada ema kehas reesuskonflikti ehk sisuliselt justkui allergilise reaktsiooni – ema keha hakkab tootma antikehasid, mis teinekord Rh-positiivse verega kokku puutudes seda ründaksid. Nii võib ema keha järgmise raseduse ajal Rh-positiivse verega beebit rünnata ja tuua kaasa nurisünnituse. Õnneks on see hõlpsalt vältidav ühe RH-immunoglobuliini sisaldava süstiga, mis tehakse emadele, kellel esineb reesuskonflikti oht. 

15. Ema kehas suureneb vere kogus raseduse ajal kolmandiku kuni poole võrra. Sellest on tingitud ka paistetused jäsemetes, hemorroidid ja veenilaiendid raseduse ajal. 

16. Ema raseduse ajal traumeerivad sündmused võivad tugevalt mõjutada ka beebit. Raseduse ajal post-traumaatilise stressihäire all kannatavate naiste lastel on tulevikus suurem tõenäosus sama häire all kannatada, ka ilma ise traumeerivaid sündmusi kogemata! Ning näiteks pereliikme kaotamine raseduse ajal suurendab enneaegse sünnituse esinemistõenäosust 23% võrra. 

17. Mida rohkem tuge emal raseduse ajal on, seda suurem ja tervem beebi. Kui ema ümber on palju toetavaid inimesi, siis puutub ta ilmselt vähem kokku stressihormooni kortisooliga, on vähem stressis, magab ja sööb paremini jms. See kõik toetab beebi tervist ja tugevat sünnikaalu. 

18. Beebid nutavad üsas. Päriselt!

(Allikas: IFL Science)

 

Milliseid neist faktidest juba teadsid, kas mõni neist üllatas Sind?