Kui senini on järjestikuste laste ema saanud teise lapse sünni korral esialgu sünnitushüvitist vaid miinimummääras ning minimaalse sünnitushüvitise ja vanemahüvitise vahe on pangakontole laekunud alles dekreedi lõpus, siis tänu eriolukorrale on see muutumas.
Rahvastikuminister Riina Solman esitas valitsusele eelnõu perehüvitiste seaduse muutmiseks. Seaduseelnõu kohaselt saab järjestikuste laste sündimise puhul vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe välja maksta niipea, kui laps on sündinud ja emale on tema eest määratud vanemahüvitis. Valitsus kiitis eelnõu heaks ja saadab selle riigikogule COVID-19 tõrje meetmete elluviimiseks väljatöötatud seadusemuudatusi koondava eelnõuna.
"Kui seni on järjestikuste sündide puhul naised saanud vanema- ja sünnitushüvitise vahe alles ca neli kuud pärast lapse sündi, siis seaduse muutmise järgselt oleks võimalik raha välja maksta kohe kui vanemahüvitis on määratud. Nii ei pea naised neile määratud raha mitu kuud ootama,“ nentis Solman.
Minister selgitas, et kehtiva perehüvitise seaduse kohaselt hüvitatakse emale järjestikuste sündide puhul vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe alates lapse sünnist. „ Seni toimub hüvitamine ühekordse väljamaksena tagantjärele koos esimese vanemahüvitise maksega. Seega tuleb emal peale lapse sündi 4–5 kuud oodata, et hüvitatav summa kätte saada. Eriolukorra tingimustes, kus isad võivad olla kaotanud töö või on nende töötasu oluliselt vähenenud, on perekonnad majanduslikult väga haavatavad. Seetõttu on oluline, et emad ei peaks vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitamist mitmeid kuid ootama, vaid saaksid selle kätte võimalikult kiiresti peale lapse sündi,“ rõhutas Solman.
