Statistika näitab, et naised saavad emaks üha vanemas eas. Kui aastakümneid tagasi olid 30sena esimese lapse saanud naised "vanad emad", siis praegu saab üha enam naisi emaks 40ndates. Mida rasedus hilises eas ema ja lapse jaoks kaasa toob?
Naised sünnivad munarakkudega, neid ei teki elu jooksul juurde. Seega mida vanem naine on, seda vähem on munarakke alles ning seda raskem on rasedaks jääda. Naise viljakus hakkab langema umbes 32-aastasena. Eriti järsult langeb viljakus umbes 37-aastasena. 44-aastaseks saades on spontaanse rasestumise tõenäosus nullilähedane ning lapse eostamiseks on vaja meditsiinilist abi.
Ka kunstlik viljastamine muutub vanuse kasvades üha keerukamaks. Ühel IVF-i täisringi õnnestumise tõenäosus on alla 35-aastastel naistel 36 protsenti, kuid 38-40-aastastel naistel 22 protsenti ja üle 42-aastastel naistel vaid kuus protsenti.
Raseduse katkemist esineb kõigis vanuses naistel, kuid selle risk tõuseb koos naise vanusega. Raseduse katkemist põhjustavad kõige sagedasemalt kromosoomihäired. Mida vanem on viljastatav munarakk, seda suurem on ka kromosoomihäirete tekkerisk. Seetõttu katkeb 40-44-aastastel naistel umbes kolmandik rasedustest.
40ndates rasedatel on ka suurem tõenäosus lapse surnultsünniks. Selle põhjus pole täpselt teada, kuid rolli võib mängida kõrgem vererõhk ja gestatsioonidiabeet, mis on vanemas eas naistel levinumad.
Mida vanem inimene on, seda suurem on tõenäosus põdeda erinevaid haiguseid – näiteks südame-veresoonkonna probleeme nagu kõrge vererõhk ja südamehaigused. Seetõttu on 40ndates rasedatel suurem preeklampsia ja gestatsioonidiabeedi esinemise risk. Need haigused võivad aga omakorda põhjustada nii emale kui ka beebile mitmeid erinevaid probleeme: madal või kõrge sünnikaal, enneaegsus jms.
Vanemas eas naistel esineb rohkem placenta praeviat ehk platsenta eesasetsust – seisundit, mille puhul platsenta katab osaliselt või täielikult emakakaela (lapse loomulik sünnitustee on takistatud). Placenta praevia suurendab samuti enneaegse sünnituse ja surnultsünni riski.
Mida vanem munarakk, seda suurem kromosoomihäirete risk, seda suurem sünnidefektide risk. Näiteks on 25-aastasena rasestunud naise tõenäosus saada Downi sündroomiga laps 1:1250, kuid 40-aastasena rasestunud naise risk saada Downi sündroomiga laps on 1:100. Samamoodi suurenevad ka teiste geneetiliste häirete esinemistõenäosused.
Mõned uuringud on näidanud, et lisaks ema vanusele loeb ka isa vanus. Üle 45-aastasele isale sündinud lastel on suureb risk madalaks sünnikaaluks, madalaks Apgari hindeks, enneaegseks sünniks, autismi, skisofreenia ja obsessiiv-kompulsiivse häire tekkeks. Sel teemal on teaduslikku tõestust paikapanevate järelduste tegemiseks siiski veel vähe.
Veidi kõrgem iga pole siiski põhjus lapse saamisest hoiduda, kui soov last saada ja kasvatada on olemas. Riskidega tuleb vaid kursis olla ning neid parimal võimalikul viisil maandada – näiteks hoolsalt arstlikus kontrollis käia.
(Allikas: NYT Parenting)
Kui vana olid Sina oma raseduste ajal?
