Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk, kirjutab teadusportaal Novaator. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarsti Pille Konno sõnul loota ei tohiks.
Kuigi teatud olukorras aitab ka kreem, on parim kaitse ikkagi riietus (eriti peakate) ja varju hoidmine, kinnitab arst.
Päikesekreemi valides tuleks Konno sõnul vaadata, et see kaitseks nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest. Seega kõrge SPF üksi ei tähenda midagi, sest SPF on arvutatud ainult UVB põhjal. Reeglina on Konno sõnul tõhusamad nahka füüsiliselt kaitsvad kreemid (titaanium dioksiid, tsinkoksiid).
Kui suur on päikesepõletuse oht, oleneb ilmastikust ja nahatüübist. Näiteks võib õrna nahaga inimene tugevaima UV-indeksi korral päikesepõletuse saada 15 minutiga. Hetke UV-indeksit saab vaadata ilmateenistuse kodulehelt. Kõige ettevaatlikum tasuks Eestis olla kella 13 paiku päeval.
Päikesepõletuse tulemuseks võib olla paremast halvemani naha kuivus ja sügelus, turse, valu, naha liigne vananemine, kroonilised haigused ja autoimmmuunhaigused, fototoksilised ja allergilised koosmõjud ravimitega, rakkude DNA kahjustumine, nahavähk.
