Pole ühte kindlalt õiget viisi laste kasvatamiseks. Siiski mõtlevad kõik emad ja isad vahel, kuidas nad saaksid vanemluses "paremad" olla. Selle asemel, et soovida saada paremaks emaks või isaks, võiksime aga soovida saada teadlikumaks vanemaks ja olla lihtsalt rohkem laste elus kohal.
Siin on lihtsad ja uuringutega tõestatud viisid, mis aitavad parandada nii meie endi kui ka laste elu:
1. Järjekindlus. Ükskõik, kas tegemist on karistuse või lubadusega - ühtviisi ütlemine ja hiljem järgi või alla andmine ning teisiti talitamine saadab lapsele segaseid signaale. Et laps saaks oma vanemaid austada ja usaldada, on tähtis kõik oma lubadused järjekindlalt täita. Kui ütled lapsele, et kui ta hambaid ära ei pese, ei saa ta täna televiisorit vaadata, siis nii on. Kui lubad lapsele, et homme lähete koos mänguväljakule, siis nii on.
2. Segamatu aeg koos. Rutiin on lastele väga tähtis, kuid üks osa igapäevasest rutiinist peaks olema ka vanemate tähelepanu jäägitult lapsele pühendamine. Vähemalt 20 minutit päevast peaks olema reserveeritud oma lapsega mängimiseks või juttu rääkimiseks ilma telefonide, televiisorite ega muude segajateta.
3. Üks ja sama ühistegevus iga päev. Nagu öeldud, on lapsele tähtsad nii rutiin kui ka segamatu aeg vanemaga. Eriti soovituslik on leppida kokku üks kindlal ajal toimuv kindel tegevus, mida iga päev koos teete. Näiteks: vannita last iga päev, tehke ja sööge iga päev koos hommikusööki, käige alati pärast õhtusööki koos jalutuskäigul vms.
4. Nimetage tundeid. Kui laps on endast väljas või nutab, siis suhtu tema tunnetesse empaatiliselt olenemata sellest, kas nutu põhjus on sinu hinnangul tobe või mitte. Aita lapsel oma tundeid sõnadesse panna, näiteks võid öelda: "Ma näen, et sa oled praegu väga ärritunud." Näita ja nimeta lapsele ka oma tundeid, ära peida laste eest oma kurbust. Nii õpib laps, et kõik tunded, ka pettumused on elus normaalsed ning lähevad mööda.
5. Kiida! Iga viie keelu, korrigeerimise või kriitika kohta peaks esinema vähemalt üks positiivne pöördumine lapse poole. See aitab lapse enesehinnangul saada piisavalt tugevaks, et elus tormiliste aegadega toime tulla.
6. Jälgi ekraaniaega. Ole kursis, mida ja kui palju laps internetis teeb, loeb, näeb. Selgita keerulist (küberkiusamine, ohtlikud hirmumängud, pornograafiline sisu jms millega laps võib kokku puutuda) ja piira liigset ekraanikasutust.
7. Praktiseeri negatiivse asemel positiivset kõnepruuki. Lihtne on trepist alla jooksvale lapsele öelda "ei" või "lõpeta ära", kuid rohkem kasu on sellest, kui ütled "palun kõnni rahulikult".
8. Vasta korduvatele küsimustele. Lapsed on loomuomaselt uudishimulikud. Ära lämmata lapse loomulikku soovi elus õppida - vasta igale (ka igale tüütule, ka igale korduvale) "miksile".
9. Küsi küsimusi. Küsi lapselt iga päev avatud küsimusi, millele ei saa vastata pelgalt "jah" või "ei". Nii soosid, et laps harjubki oma elust sulle jutustama ja selle üle koos arutlema.
10. Kirjuta kirju. Kui laps oskab juba lugeda, siis peida tema lõunakarpi või seljakotti kirjake positiivsete sõnadega. Kirjuta näiteks midagi inspireerivat või midagi lapse unikaalsuse või väärtuse kohta.
11. Hoolitse enda eest. See on tähtis. Väga tähtis. Emad peavad teadlikult jälgima, et saavad piisavalt palju tervislikku ja head toitu, vett, füüsilist aktiivsust, puhkust ja und. Lapsed õpivad mitte niivõrd meie sõnade kuivõrd meie tegude järgi. Ennast hindava, enda eest hoolitseva ja õnneliku vanema laps õpib samuti ennast hindama, enda eest hoolitsema ja seeläbi õnnelik olema. Lisaks on täis klaasiga lapsevanem lapsega suheldes rahulikum, sest suudab oma emotsioone paremini kontrollida.
12. Liitu tugirühmaga. Tugivõrgustik, inimesed kelle nõule ja jõule vajadusel toetuda, kes peletavad üksindustunnet jms, on lapsevanemale väga tähtsad. Ning jällegi - mida paremas seisus on vanem ise, seda paremas seisus ka tema suhe lapsega ning laps.
13. Näita eeskuju. Suhtle nii lapse kui ka kõigi teiste inimeste, eriti teiste pereliikmetega, austavalt. Näiteks saadab lapsele segaseid signaale, kui keelad tal kärkida, kuid kärgid ise abikaasaga pidevalt. Nagu öeldud - lapsed kasvavad meie tegude mitte sõnade järgi.
14. Harjuta aktiivset kuulamist. Jah, telefoni käest ära panna on tänapäeval juba päris raske, aga see on tähtis. Kui lapse juttu kuulad, siis pane telefon käest täiesti ära ning vaata lapsele silma. Eriti hea, kui võtad lapse ka sülle või suurema lapse puhul puudutad tema õlga, kätt vms.
15. Ole teadvel ka jonnihoogude ajal. Kui inimene on endast väljas, kulub rahunemiseks 20-45 minutit. Ärritusseisundis võtab inimese ajus võimust võitle-või-põgene reaktsioon. Selles seisundis ei ole aju võimeline ratsionaalselt mõtlema, emotsioone reguleerima jms. Laske raske hetk mööda ning arutage juhtunu, tunnete ja käitumise üle pärast seda.
(Allikas: Business Insider)
Millistega neist hea vanema praktikaist tuled hästi toime, millistega jääd jänni?
