Kuidas õpetada last enda järelt koristama? See on trikiga küsimus, sest päris ammendavat vastust polegi olemas – koristamine lihtsalt ei ole laste tugevaim külg! Jagame siiski nõuandeid, mis aitavad heade majapidamisharjumuste kujundamisele kaasa.
Kas tuba on ikka sassis?
See, mida tähendab korras ja kui palju korda tagab inimestele heaolu, on subjektiivne. Kui vanema jaoks võib kord olla see, kui legod on legokastis, kaisukad kaisukakastis ja raamatud raamaturiiulis, siis lapse jaoks võib kord tähendada seda, et kolm legomehikest on padja all ning kaisukad istuvad ja loevad raamaturiiulis raamatuid.
Kaasa laps otsustamisprotsessi – kuidas seada tema toas mööbel, kus milliseid asju hoida. Ole avatud muutustele vastavalt lapse hetkemängudele. Kui laps näeb oma süsteemis loogikat ja teab ise, mida ta omab ja kus tema asjad on, siis väike täiskasvanu mõistes „korratus“ on meie probleem.
Vähem asju, vähem koristamist
On hulgaliselt mõjuvaid põhjuseid, miks vähem mänguasju on parem kui rohkem (põhjustega saab tutvuda SIIN), kuid selge see, et mida vähem on asju, seda kergem on neid ka korras hoida. Kui asju on palju ja loobuda osadest hetkel ei soovi, tasub mänguasju vahetada – panna kolmandik asjades kasti ja kapi ära ning vahetada väljas ja ära olevaid mänguasju, kui tüdimus esimestest paistma hakkab. See lisab mängu ka põnevust.
Rutiin töötab
Rutiinid aitavad last ja toetavad arengut. Nagu kindlad söögiajad ja kindel magamaminekuaeg, on ka kindel koristusrutiin abiks kõigile lastele. See vähendab ärevust, tülisid, igapäevast võimuvõitlust ja tegevuste edasilükkamist, kui on juba ammu selgeks räägitud, kokkulepitud ja külge harjutatud, et iga päev järgneb õhtusöögile ja eelneb hambapesule mänguasjade oma kohtadele panemine.
Ootused selgeks
Kui meie jaoks on fraasi „korista tuba ära“ tähendus ilmselge, siis lapsele pole see sugugi sama hõlpsalt järgitav. Üldsõnalise käskluse asemel anna detailseid juhiseid, näiteks: „Palun pane vaibal laiali olevad klotsid legokasti ja tõsta kast tagasi voodi alla“. Kui tegevus tehtud, siis täna last, sest puhta põranda peal on parem astuda, legod ei jää valusasti jala alla, poolikud ehitised ei lähe katki ning tolmuimeja ei tõmba neid sisse. Nii on suurem tõenäosus, et laps juhiseid jonnita järgib. Läbi detailsete juhiste ja selgituste õpib laps ka kiiremini üldsõnalisi juhiseid ise detailsemalt lahti mõtestama ja täitma.
Koostöö
Iga vanema unistus on laps, kes palve peale oma tuba ära koristada sammub kohale ja teebki töö ära, reaalsuses kipuvad aga sellised koristamised päevade ja päevade taha venima. Ei, me ei soovita lapse eest tuba ise ära koristada, aga protsess võib olla oluliselt valutum ja tulemus parem, kui koristate koos. Koristamise ajal anna eelnevalt mainitud täpseid juhiseid, kuid ära „käsuta“ – selle asemel küsi ka ise küsimusi, mis annavad lapsele oma asjade üle kontrolli: „Mina panen nüüd kaisujänese oma kohale, kuhu see sul praegu käib?“. Sõnastus loeb. Ja koos veedetud aeg on ikkagi koos veedetud aeg!
Puhtus, mitte ainult kord
Tihti viitsivad lapsed oma mänguasju koristada väiksema innuga, kui näiteks tolmu võtta, tolmuimejaga toimetada, põrandat pesta või hoopis ema-isaga ülesanded ära vahetada ja oma toa asemel mõni muu tuba ära koristada. Kasuta lapse indu ära, pisut mängulisust ei tee kunagi paha.
Väiksem laps on agaram koristaja
Viimaseks ja võib-olla isegi kõige tähtsamana – ära unusta, et laste arengufaasid on erinevad. Ühe-kaheaastased lapsed on enamasti väga innukad vanemate matkijad ja võivad oma armsaimal kombel aidata nii klotside kasti panemise, pesu pesemise, tolmu imemise kui ka söögi tegemisega. Aastate möödudes muutuvad lapse arenguülesanded ning väikesest usinast rosinast saab laps, kelle majapidamistöödele saamiseks tuleb omajagu võimelda. Jätka heade harjumuste kujunemise toetamist kõigis arengufaasides, kuid ole ka mõistev.
Kõige vähem on suuremate laste vanematele kasu nõuandest nagu „minu kahene küll koristab juba, me oleme teda maast madalast õigesti harjutanud.“ Oota, sõbrake, oota!
