Paljud pered veedavad päevi, nädalaid või isegi kuid, valides oma lastele ideaalseid, arendavaid ning lapse ja iseenda südamesoove täitvaid jõulukingitusi. Me kulutame aega parimate kinkide väljamõtlemisele, soodsate pakkumise leidmisele, ostlemisele... Sest miks mitte? Kinkimine tekitab jõulutunnet ja me tõesti tahame ju oma lastele kord aastas ülimat rõõmu teha.
Kinkide avamine ongi nii laste kui ka nende õnnelikke nägusid rahulolevalt jälgivate vanemate jaoks rõõmus aeg. Kuid juba mõne päeva või nädala pärast vedelevad kingid mööda kodu laiali, koos paljude-paljude muude mänguasjadega, ning tekitavad igapäevaseid kakluseid koristamise pärast.
Samal ajal on teadlased üsna üksmeelselt seisukohal, et mida vähem mänguasju lapsel on, seda õnnelikum ta on ja seda paremini areneb.
Põhjused, miks vähem on parem
Lapsed õpivad läbi kvaliteetse mängu ümbritsevat maailma tundma ja tõlgendama. Mängides arenevad lapse kognitiivsed, emotsionaalsed, sotsiaalsed ja füüsilised võimed ning mängimine on vajalik lapse tervise ja heaolu tagamiseks.
Uuringud näitavad, et mida vähem mänguasju, seda parem mängu kvaliteet. Mida rohkem on lapsel mänguasju, seda hüplikum tema mäng - laps liigub ühe tegevuse juurest teise juurde ega keskendu. Kui lapsel on vähem mänguasju, siis mängib ta igale tegevusele kauem, hoolsamalt, fantaasiarohkemalt, mõeldes igale esemele enam erinevaid kasutusviise.
Saksa teadlaste projektis Mänguasjavaba Lasteaed võeti lasteaiarühmadest kolmeks kuuks ära kõik mänguasjad. Lastel polnud muud teha, kui iseennast ja teineteist tundma õppida ning ise oma aega veetma ja meelt lahutama õppida.
Ühe osalenud, Friedrich-Engels-Bogeni lasteaia õpetaja Gisela Marti rääkis, et pärast uue olukorraga kohanemist hakkasid lapsed ilma asjadeta mängima, ning nende mängud olid nüüd oluliselt loovamad ja sotsiaalsemad. "Neile meeldis väga näidelda, etendusi korraldada, tsirkuses või rongis olemist mängida," sõnas Marti. Aja jooksul paranes oluliselt laste keskendumisvõime, eriti võime joonistamisele või maalimisele keskenduda.
USA avaliku sektori uuringuasutuse Zero to Three uurija Claire Lerner on samuti kinnitanud, et nende uuringute järgi ei mängi ega arene lapsed normaalselt, kui neile antakse liiga palju mänguasju ja mänge ette. Liiga palju asju tekitab lapse ajule ülekoormuse, mistõttu ta ei suuda ühele asjale või tegevusele piisavalt kaua keskenduda, et sellest õppida.
Samale järeldusele on jõudnud paljud teised uuringud ja kasvatusteadlased.
Kuid põhjuseid liigsest kingikuhjast hoiduda on veelgi. Nimelt on leitud, et lastel, kes ootavad rohkem ja kallemaid kingitusi, on täiskasvanuna suurema tõenäosusega krediitkaardivõlgu, sõltuvusi ostlemisest või hasartmängudest jms. Samuti on leitud, et lastel, kellel on liiga palju mänguasju, on madalam enesehinnang, sest nad defineerivad end selle läbi mis neil on, mitte selle läbi kes nad on.
"Harva õpib laps oma mänguasja tõeliselt hindama, kui selle kõrval riiulil on veel lugematu arv valikuid," on minimalist Joshua Becker oma raamatus ClutterFree with Kids tabavalt kirjutanud. Ta on väheste asjadega lastetoa kasutegurid kirja pannud nii.
- Paremad sotsiaalsed oskused.
- Kui lapsel on vähem asju, siis ta hindab ja hoiab oma asju rohkem.
- Mida vähem on lapsel mänguasju, seda rohkem aega veedab ta lugedes, kirjutades, joonistades, meisterdades jms.
- Paraneb probleemilahendamise oskus, sest ideed tuleb teostada vähemate ressurssidega.
- Vähemate asjadega lapsed kaklevad vähem, sest oskavad paremini jagada ja koostööd teha.
- Areneb kannatus ja sihikindlus, sest laps heidab keeruka ülesande (nt pusle) väiksema tõenäosusega nurka, kui teda pole ootamas kümneid kergemaid meelelahutajaid.
- Lapsed, kes saavad kõike mida tahavad, kasvavad üles uskudes, et nad peavad saama kõike, mida tahavad.
- Vähemate mänguasjadega lapsed veedavad enam aega õues ja füüsiliselt aktiivsena (mürades, mürgeldades, joostes jms).
Mida siis lastele kinkida?
Lapsele parimad mänguasjad on puukepid, tühjad kastid ja paberirullid, muld ja nöör. Samal ajal on keskmisel USA lapsel 70-100 mänguasja, mõnel koguni 200, ja ülemaailmselt müüakse mänguasju enam kui 90 miljardi dollari eest aastas. Seega on külluslikult sisustatud lastetoast kasu peamiselt mänguasjatootjatele ja -müüjatele, aga mitte lastele või peredele.
Õnnelikuks teevad kogemused, mitte asjad. Ka lapsele saab päkapikk sussi sisse või jõuluvana kuuse alla tuua näiteks piletid veekeskusse, lasteteatrisse, jõulumaale... Kohtadesse, mida koos perega külastada. Ka kunstitarbeid, raamatuid. Mänguasju kinkige vähe: terve jõulude perioodi peale paar üksikut asja, mis on hoolsalt valitud, millega laps ilmselt kaua mängida tahab ja mis ilmselt ka kaua kestavad.
Ole proaktiivne - ära lase lapsel kasvada arvama, et jõulurõõm on peamiselt kingisaamise rõõm. Rääkige kodus juba maast madalast, mis on jõulude mõte. Näiteks: puhkus, perega koos olemine, maitsev toit, piparkoogihõng, kodu kaunistamine, ühised väljasõidud, aitamine ja andmine inimestele, kellel on vähem kui meil.
(Allikas: Motherly)
Kui palju mänguasju on Sinu lapsel?
