Kõige mõjusam meetod, kuidas oma last seksuaalse kuritarvitamise eest kaitsta, on irooniliselt just see meetod, mida vanemad üldse kasutada ei tahaks: lapsega seksuaalsest ärakasutamisest rääkimine.
"Võõrastega ei tohi rääkida" on käsk, mis paljude laste jaoks ebamääraseks jääb, nendib BellyBelly. Lapsed lihtsalt ei oska samamoodi nagu täiskasvanud mõista mida võõras üldse tähendab ja mida võõrastega tegelikult teha ei tohiks.
Esiteks tuleb lastele õpetada, et vanematega on julge ja turvaline kõigest hirmutavast rääkida. See tähendab, et ema ega isa ei tohi kunagi lapse hirme maha teha - ei hirmu kollide, avalike tualettruumide ega basseinide ees. Siis julgeb laps emale ja isale rääkida ka teistsugustest asjadest, mis talle ebamugavust või hirmu tekitasid.
Teiseks tuleks lastele õpetada kõiki kehaosi, ka genitaale korrektselt nimetama.
Kolmandaks tuleks lastele selgitada, et suu ja need kehaosad, mida katavad ujumisriided, on erilised kehaosad, mida mitte keegi teine ei tohi lapse soovi ja loata katsuda. Kui keegi neid kehaosasid katsub, on lapsel absoluutne õigus karjuda, hammustada, röökida, end igal viisil kaitsta. Laps peab teadma just seda, mitte umbmäärast käsku "võõrastega ei räägita".
Muidu võib juhtuda, et laps tõesti ei julge ka hädas olles võõrastega kõneleda-abi paluda, kuid seksuaalse ahistamise korral jääb segaduses ja kimbatuses ootama, sest ta ei tea mis toimub, ei tea kas selline tegevus on lubatud, ei tea kas sellest tuleks vanematele rääkida.
