Lühinägevus ehk vajadus miinus-prillide järele on maailmas aina suurenev probleem. Tegelikult võib lapseeas lühinägevuse tekke riski vähendada ja seda üsna lihtsate nippide abil. Üks olulisemaid asju, mida me saame oma lapse lühinägevuse ennetamiseks ära teha, on viibida õues. Õues peaksid lapsed käima iga päev ja iga ilmaga.
Palusime laste silmade arengut, lühinägevuse teket ja ennetamise viise selgitada Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku oftalmoloogil Delis Linntamil.
Lastele on kerge pluss-nägemine tavaline
Nagu ülejäänud keha, kasvavad ja arenevad ka silmad terve lapseea vältel. Üks sagedasemaid silmade arengu probleeme on refraktsioonihäired. Lihtsalt öeldes on refraktsioon valguskiirte murdumine. Kui valguskiired koonduvad silmapõhjas õigesse punkti, näeb inimene teravalt. Millises punktis valguskiired silmas murduvad, oleneb sarvkestast, läätsest ning silma pikkusest.
Kui silmalääts ja sarvkest murravad valgust liiga vähe või silm ei ole piisavalt pikk, ei jõua valguskiired enne võrkkestale jõudmist koonduda ja inimene vajab teravalt nägemiseks plussprille. Seda nimetatakse kaugelenägevuseks ehk hüpermetroopiaks.
Laste jaoks on täitsa normaalne, et kuni koolieani või veidi enamgi on silmadel kerge kaugelenägevus. Vanusega kasvab silm pikemaks ja n-ö pluss-nägemine kaob.
Miks saab lapsest lühinägelik?
Kui lapse silm kasvab liiga kiiresti, võib välja kujuneda vastupidine seisund – lühinägevus ehk müoopia. Kui silm on sarvkesta ja läätse suhtes liiga pikk, koonduvad valguskiired juba enne võrkkestale jõudmist ning kaugele teravalt nägemiseks on tarvis miinusprille.
Joonis: Teele Palumaa
Lühinägevus avaldub enamasti varases koolieas. Silm on sageli liiga kiirelt kasvanud aga juba enne seda – lasteaialapsel. Lühinägevuse ilminguks võib olla, et laps kissitab tahvlile või televiisorit vaadates, liigub koolipingis varasemast ettepoole või kurdab, et ei näe enam teravalt kaugele. Harvemini võib müoopia avalduda ka silmade pingetunde või peavaluga. Kui lapsele on silmaarsti poolt välja kirjutatud pluss- või miinusprillid, peaks neid kindlasti kandma, et vältida "laisa silma" teket!
Müoopia on maailmas hoogsalt suurenev terviseprobleem. Teatud Ida-Aasia piirkondades on lühinägevaid inimesi kuni 97%! Euroopas jääb müoopia levimus 40-50% piiresse.
Lühinägevusel on ka pärilik eelsoodumus, aga viimaste aastakümnete mahukas teadustöö on siiski tõestanud, et geenidest enam mõjutavad lühinägevuse teket keskkonnategurid. See on hea uudis - see tähendab, et me saame oma laste silmade normaalsele arengule ise kaasa aidata!
Lühinägevuse eest kaitseb loomulik päikesevalgus
Kõige suurem lühinägevuse mõjutaja on hoopis õues viibimine. Tänaseks on teada, et kui laps veedab vähemalt kaks tundi päevas õues, kaitseb see nii lühinägevuse tekke kui ka miinuse suurenemise eest.
Põhjus: loomuliku valguse toime! Päikesevalgus sisaldab kõiki valgusspektri alavärve eri lainepikkustel. Loomulik valgus õues on kordades intensiivsem, kui valgus, mille saavutame toas valgustite abil. Võrdluseks: hästivalgustatud ruumis on valgustustihedus 500 luksi, õues pilvise ilmaga 1000-30 000 luksi, päikesepaistel umbes 100 000 luksi.
Teiseks tähtsaks riskiteguriks on lähitööle (lugemine, arvutitöö, aeg nutiseadmetes jne) kulutatav aeg. Mida pikem on lähitöö aeg päevas, seda suurem on risk lühinägevuse tekkeks ja süvenemiseks. Laps peaks tegema lähitöös regulaarselt pause kaugele vaatamiseks, et silmalihased saaksid lõõgastuda.
Joonis: Teele Palumaa
"Arvestades praegust pandeemiaga kaasuvat keerulist aega, on ehk paljud pered silmitsi kodukooliga ja lasteaiast ärajäämisega. See toob endaga enamus juhtudel paratamatult vähema õueaja – lasteaialapsed ei ole ehk nii palju väljas mängimas, koolilapsed ei pääse õuetrennidesse. Lisaks võib arvata, et lapsed veedavad senisest suurema osa oma päevast arvutis ja nutiseadmetes," muretseb Linntam.
Kuigi lähenemas on talv ja häiritud on tavapärane elurütm, soovitavad silmaarstid hoida kinni lihtsast reeglist: 2-20-20. See tähendab, et laps peaks olema vähemalt 2 TUNDI päevas õues ning tegema iga 20 MINUTI lähitöö järel 20 SEKUNDIT pausi, vaadates kaugusesse (nt aknast välja).
Kui vabadel päevadel on reegli järgmine vanemate kätes, siis argipäeviti võib ainus võimalus valgel ajal õues mängimiseks olla lasteaias. Kas Sinu lapse lasteaias käiakse iga päev õues ning ollakse seal vähemalt kaks tundi?
