Vähemalt ühe HI-viirust kandva lapse immuunsüsteem on ravi abil praeguseks taastunud sellisele tasemele, et ta saab elada normaalset elu. Guardian kirjutab, et Lõuna-Aafrikast pärit laps pole kümme aastat pidanud võtma ühtegi ravimit. Tegu on kolmanda sellise edulooga maailmas, mis võib viia ravi või vaktsiini leidmiseni.
Esmakordselt raviti antud last aastal 2007, kui juhusliku valimina määrati talle ning veel 143 imikule 40-nädalane retroviiruse vastane ravikuur. Pärast ravi lõppu ei leitud viirust enam lapse vereringest ning ka korduvad analüüsid on sama tulemust kinnitanudi. Ühegi teise lapsega ravi tulemusi ei andnud.
Rahvusvahelise AIDSi ühingu konverentsil Pariisis võrreldi juhtumit ühe Mississippist pärit lapsega, kes sai samalaadset ravi aastal 2010. aastal. Teda raviti sünnist kuni 18-kuuseks saamiseni ning pärast aasta möödumist ravikuurist ei olnud HI-viirus tuvastatav. Kahjuks näitasid 2014. aasta korduvtestid, et viirus oli uuesti tekkinud.
Missisipi juhtumi puhul olid teadlased väga pettunud selles, et ravi ei andnud pikaajalist tulemust, mistõttu on nad praegu äärmiselt ettevaatlikud. Nad ei julge väita, et laps on täiesti terve, kuid kuna otseseid HI-viiruse sümptomeid lapsel ei esine, on lapse immuunsüsteem "funktsionaalselt taastunud".
"Selleks, et õppida nakatunud imikuid ravima nii, et ravi mõju oleks pikaajaline, on vaja läbi viia täiendavaid uuringuid," ütles rahvusvahelise allergia ja nakkushaiguste instituudi (NIAID) direktor Anthony S Fauci. "Siiski suurendab antud juhtum meie lootusi, et HI viirust kandavate imikute ravimine lühiajaliselt beebieas võib neid päästa pikkadest raviskeemidest ning haiguse tagajärgedest täiskasvanueas."
Lisaks sellele on teada juhtumeid, kus inimesed (peamiselt intiimteenuste osutajad) on viiruse vastu immuunsed. Nad ei nakatu hoolimata sellest, et puutuvad viirusega regulaarselt kokku. Kõnealusel lapsel ei ole avastatud samasid immuunsusele viitavaid geneetilisi markereid, mistõttu on võimalik, et olemas on erinevaid immuunsuse vorme. Teadlased loodavad lapse täiendaval uurimisel saada rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas inimkeha meelitada viirust kontrollima ja sellega võitlema. See võib viia paremate ravimite või isegi vaktsiini leidmiseni.
