5 lihtsat teemat, millest alustada lapsele rahast rääkimisel

5 lihtsat teemat, millest alustada lapsele rahast rääkimisel

11. Apr 17:24 Emmede Klubi Emmede Klubi

Kunagi pole liiga vara, et lastega rahast rääkida – selles nõustuvad nii haridus- kui ka finantseksperdid. Swedbanki uuringu järgi on aga vaid 21% vanematest on enne taskuraha andmist rääkinud lapsega põhjalikult raha väärtusest ja selle kasutamisest, kulutuste planeerimisest ja säästmisest. Ometi on vanematel oluline roll lastele rahatarkuse õpetamisel ja nende hoiakute kujundamisel.

Aga kuidas siis hakata oma lastega rahast rääkima? Ühekorraga ja äkki? Nõu annab Swedbanki noortepanganduse valdkonnajuht Triin Jalakas.

"Kindlasti ei pea rääkimist alustama ka kõigest ühekorraga, vaid tasub silmas pidada, et teemad oleksid lapsele eakohased ja tema igapäevaelus praktilised. Alustamine on igal juhul pool võitu – rahatargaks ei saada ühe päevaga," ütleb Triin. 

Paneme kirja 5 lihtsat teemat, millest vestlust alustada olenemata sellest, kui vana laps parasjagu on.

Mis vahe on vajadustel ja tahtmistel?

Sageli on meie vajadused ja tahtmised üksteisega nii läbi põimunud, et nendel tunnetel on raske vahet teha ka täiskasvanutel. Lapse jaoks võivad need esialgu tähendada ühte ja sedasama, ehkki see tegelikult nii ei ole. Neil tasub õppida vahet tegema. Eluline tõsiasi on, et kõigepealt peame tegelema vajadustega, aga seejärel tahtmistega. Mida see lapsele eakohasel viisil võiks tähendada?

Näiteks võib rääkida: kui kõht on tühi, siis me ju mänguasjaga mängida ei taha. Sarnane on lugu rahaga: enne on tarvis arvestada raha toidu ostmiseks, seejärel saame vaadata, kas eelarvesse mahub ka mänguasjade ostmine. Võimalus selliseks vestluseks võib tekkida siis, kui laps näeb mõnda reklaami või on näinud, et lasteaias/kooli on teisel lapsel uus ja vinge mänguasi.

Sellest, kuidas vajadustest ja tahtmistest lapsega rääkida, on lahti seletanud ka „Tom õpib rahamängu” autor Riin Tuttelberg. https://blog.swedbank.ee/rahaasjade-teabekeskus/riin-tuttelberg-lapsele-rahatarkuse-jagamisest

Millest sa unistad?

Täiskasvanud teavad, et raha on eelkõige vahend, mitte eesmärk omaette. Lapsele see veel nii ilmne ei ole. Seetõttu tasub võtta aega ja julgustada last mõtlema oma unistustele. Võib-olla selgub, et laps unistab uuest jalgrattast, millega sõpradega sõitma minna; kitarritundidest, et õppida mängima oma lemmiklugu; või hoopis sellest, et avada kunagi omaenda jäätisekohvik.

Kui oma unistused välja öelda, üles kirjutada või joonistada, muutuvad need tegelikult ka eesmärkideks. Olulist rolli nende saavutamisel mängib ka rahatarkus. Nii on vanemal võimalik aidata lapsel mõelda, kuidas oleks võimalik jõuda oma unistuse teoks tegemiseni.

Kui me unistustele teadlikult ei mõtle, ei teki tegelikult ka eesmärke, mille poole püüelda. Sel juhul kipumegi raha kulutama nii, et hiljem enam ei teagi, kuhu see õigupoolest kadus.

Kust raha tuleb?

Kas oled endki tabanud lapsele ütlemast, et ostu ei saa teha, sest raha ei ole? Tegelikkuses võisid asjalood olla keerulisemad – näiteks, et raha küll oli, aga pere oli otsustanud seda kasutada mõne muu asja jaoks. Kui aga lapsele see osa seletamata jätta, võib talle jääda vale mulje rahast, mida justkui kunagi polegi. Seetõttu on mõistlik lapsele rääkida nii sellest, kust raha tuleb, kui ka sellest, mille jaoks raha kulutatakse. Noorematele lastele tasub rääkida, kuidas käib töö tegemine ja raha teenimine. Vanemate lastega võib arutada selle üle, millist palka vanemad teenivad, miks ja kui sageli palka saadakse. Sellesse vestlusse saab siduda ka vajaduste ja tahtmiste teema, kui rääkida, mida palgaga edasi tehakse.

Mis on taskuraha?

Otsus, mis hetkel lapsele regulaarselt taskuraha antakse, on iga lapsevanema isiklik otsus. Sageli on taskuraha saamine seotud kooliminekuga – see on järgmine etapp lapse iseseisvuse kujunemisel ning tekivad ka praktilised vajadused (raha transpordi jaoks, väikeseks eineks vms). Nagu eespool märgitud, on vaid viiendik lapsevanemaid enne taskuraha andmist lapsega rahast rääkinud.

Kui taskuraha andmine on päevakorral, tasub lapsega ka arutada, kui sageli ja mille jaoks sooviks laps seda raha kasutada. Raha kulutamine pole ju iseenesest halb, küll aga tasub seletada sedagi, et raha saab ka kasvatada, kui seda koguda. Oluline on, et laps mõistaks, et ta saab taskuraha üle ise otsustada ning taskuraha kasutamiseks on erinevaid võimalusi.

Veel mõtteid taskuraha ja rahatarkuse kohta lapsevanemate vaatest saad kuulata Kogumispäeviku podcastist.

Kuhu raha kulub?

Üks praktilisemaid kohti rahatarkuse õppimiseks on ikka toidupood! Kui võimalik, kaasake laps nii ostunimekirja koostamisse kui ka poes eri valikuvariantide vahel valimisse. Mida on perel poest vaja? Millist asja valida? Õppida saab nii siltide lugemist kui ka ostude kokku arvestamist. Kindlasti tuleb siis, kui laps näeb midagi eriti meelepärast, arutada ka vajaduste ja tahmiste üle (vt ka punkti 1). Kasuks tuleb see, et pood minnakse täis kõhuga ja puhanult, muidu võivad arutelud kujuneda hoopiski vaidlusteks.

Juhul, kui pere kasutab sisseostude tegemiseks e-poodi, saab sama teha tegelikult ka arvutis. Piltide vaatamine võibki tähendada vähemaid emotsioone ja emotsioonioste ning paremat võimalust kaaluda, millised valikud oleksid pere jaoks kõige mõistlikumad, et mitte eelarvest üle minna. Seal edasi võibki aegamisi liikuda pere eelarve üle arutamise juurde.

 

Julget pealehakkamist rahatarkuse jagamisel!