Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained, mis on vajalikud inimese organismi normaalseks tööks. Ilma vitamiinideta me tervena elada ei saa. Milliseid vitamiine ja kui palju vajame, oleneb aga soost, vanusest, tervislikust seisundist, kehalisest aktiivsusest jms.
Näiteks vajab rase naine teistest enam folaate (foolhapet). Rinnaga toitmise ajal suureneb pea kõigi vitamiinide vajadus. Lastel ja eakatel on aga D-vitamiini vajadus suurem kui täiskasvanutel.
See, et inimkeha vajab igal juhul vitamiine, ei tähenda aga sugugi, et apteegis müüdavate vitamiinipreparaatide tarbimine oleks kohustuslik. Kõiki meile vajalikke vitamiine on võimalik kätte saada toidust. Selleks tuleb aga toituda mitmekülgselt: keha vajab elamiseks kõiki vitamiine, aga erinevad toidud sisaldavad erinevaid vitamiine. Et saada kõik vajalikud vitamiinid toidust kätte, peab toiduks tarvitama täisteratooteid, puu- ja köögivilju, piimatooteid, kala-kana-muna-liha ja lisatavaid toidurasvasid (nt oliiviõli, kookosõli, aga ka pähklid, seemned).
Vitamiini hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Nimelt võib vitamiinide sisaldus toidus teatud valmistamisviisidel väheneda. Nii on juurvilja ja juurvilja tervislikkusel vahe sees. Näiteks jäävad osad köögiviljades sisalduvad vitamiinid keeduvette. Et vähendada vitamiinide kadu toidus:
- Väldi pikka keetmisaega. Keeda toit valmis võimalikult kiiresti.
- Pane köögiviljad potti alles siis, kui vesi juba keeb, et vähendada vilja vees oleku aega.
- Kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, näiteks valmista sellest kastet või suppi.
- Väldi toidu mitmekordset soojendamist. Iga uue soojendamisega väheneb kasulike ainete sisaldus.
(Allikas: Väike Päike lasteklubi)
