Viimased 10 nädalat

Viimased 10 nädalat

18. Mar 2014, 13:30

Aeg läheb ikka meeletu kiirusega! Nüüd on käes siis see hetk, mil võin öelda, et KÜMME viimast nädalat enne kui saabub minu tähtaeg ja täitub 40 nädalat rasedust. Lihtsalt uskumatu!

Kohati oli mul juba vastupidine tunne, et miks ometi see rasedus nii pikk aeg peab olema? Peaaegu aasta oma elust on pöörelnud mul üksnes või siis noh, peamiselt, ainult raseduse ja lapse saamise teemal. Ja no sama rada läheb enam-vähem edasi ka. Nüüd siis avastasin, et ainult nõks üle kahe kuu on aega veel nautida kõhubeebit. See on nii lühike aeg…

Eile käisin Ida-Tallinna Keskhaigla Perekoolis vettesünnitusest loengut kuulamas. Olen selle kohta juba varasemalt uurinud ja tunnen teema vastu huvi. Peaks nii emale kui lapsele lõõgastavam ja loomulikum variant olema. Loengus ma suurt targemaks ei saanud, võib-olla ainult nii palju, et ämmaemand, kes loengut läbi viis, jagas ka oma isiklike kogemusi. Neid ma kuskilt lugeda ei saanud ju:)

See selleks. Lõpus näitas ta üht iidvana videot ka, kus naine vannis sünnitas. Vahet pole, et vana video, kes tahab leiab internetist ka uuemaid. Fertilitase oma olen mina näiteks vaadanud ja see oli päris asjalik. Isegi niivõrd, et mingil hetkel uurisin ega ma seal sünnitada ei saa. Ei saa, kuna nad enam sünnitusi vastu ei võta ja pean leppima oma Keskhaiglaga. Pelgulinna ma ei ole kaalunudki, kuna ma ei ole seal kunagi käinud ja jääb natuke kaugemale ka kodust.

No ja, see video. Alguses ajas see mulle ikka korralikult hirmu naha vahele. Seda Fertilitase video vaatasin ma millalgi suhteliselt raseduse alguses ja siis nagu ei tekkinud mingit hirmu või paanikat. Nüüd siis ikkagi hakkab vist vaikselt kohale jõudma, et see valugrimasse tegev ja ähkiv-puhkiv naine olen varsti mina!

Kaasa ei aidanud ka see, kui ämmaemand kinnitas naerataval suul, et esmarasedatel kipub see sünnitustegevus kuskil 12 tundi kestma. Mhm, mhm. Tore. Ja siis loomulikult see lahklihas ja selle rebenemine. Jaa, jaa. Väga põnev. Ikka palju lahedam oli neid asju kuulata siis, kui oli veel umbes 7 kuud seda teed käia….

 

 

Madiken, Emmede Klubi toimetus Madiken, Emmede Klubi toimetus 22. Mar 2014, 15:08

Soovitan mitte karta. Otseses mõttes. Mõtle nii: mingi imetilluke protsent naisi ei tunne sünnitusvalu, ning imetillukese protsendi jaoks maailma naistest on sünnitus sootuks meeldiv! Mis siis, kui tuleb välja, et Sina oled üks neist? Siis sa oled täiesti ilmaasjata raisanud oma aega ja mõtteid kartmise peale 😀 Seega tee nagu mina: ette ühtegi minutit ilma asjata põdemise peale ei raiska! Kui on väga hull, siis tagantjärele põen 😀

19. Mar 2014, 12:59

Mina esmasünnitajana ütlen, et algul on hirm suurem, aga hiljem kui aeg kätte joudnud ei joua sa hirmu tunda. Minu sünnitus kestis 8h34min, sellest 2h kodus. Sünnitus oli kiire ja valutu, rebendeid polnud , ainul lahkliha loige. Loige tehakse pressi ajal, et seda ei tunnegi. Hiljem jah, nädalake on valus istuda ja pissida, aga elab ule. Mõtle positiivselt 😀

19. Mar 2014, 12:27

Ise sünnitasin keisriga ja siis paljud ütlesid, et ah, mis sul viga, ei pea ise sünnitama.. Võin öelda, et opilaual surmahirmus olla ja lasta end emakani välja puruks lõigata ei ole sugugi meeldivam tegevus. Ja mitte keegi ei tule sind pärast kiitma, et oi, kui tubli, et sünnitusega hakkama said. Katsu olla rõõmus, et sa saad (arvatavasti) ise sünnitada ja et seda valu troonib lõpuks üks maailma ilusaim ime.

19. Mar 2014, 11:35 Pesatiiger

See natuke julgustab😀 Aitäh!

18. Mar 2014, 14:35

Ära muretse, reaalselt läheb see aeg väga kiiresti. Mul kestis 11 ja pool tundi. neist esimese poole olin üldse kodus diivanil ja mõõtsin valusi. Kuid kui haiglas juba olin, kui enam kodus ei kannatanud olla siis seal mäletan eredalt vaid, et kui silmad sulgesin ja keskendusin ikka korralikult õigesti valu üle hingamisele, siis silmi sulgedes oli kell 12 ja silmad avades juba 15.30 näiteks. Aeg läks tegelikult kiiresti. Ära lihtsalt muretse.