Foto: Freepik
Kokku sünnitas eelmisel aastal Eestis üle 13 000 naise, kellest tuhatkond jõudis raseduse jooksul ka suitsu teha ning vähemalt 700 naist jätkas suitsetamist ka pärast esimese trimestri lõppu.
Tervise arengu instituudi statistika järgi sünnituas mullu Eestis 13 325 naist. Neist 11 588 ei suitsetanud enda sõnul raseduse ajal üldse. 379 naist suitsetas raseduse alguses, kuid lõpetas esimese trimestri jooksul. 700 naist suitsetas edasi. 658 naise puhul aga andmed suitsetamise kohta puuduvad. Tuleb arvestada, et raseduse jooksul suitsetanud naisi võib tegelikult olla rohkem - alati ei pruugi naine pahet ämmaemandale tunnistada.
Suitsetamine on üks halvimaid asju, mida naine lapseootuse ajal oma kõhubeebile teha saab. Sigaretisuitsu laastav mõju sündimata lapse tervisele on tõestatud korduvate ja korduvate teadusuuringutega.
Suitsetamisest loobumine raseduse ajal on ohutu. Loobumisest tingitud stress ei ole kaugeltki nii kahjulik, kui suitsetamine. Kõige parem on suitsetamisest loobuda enne rasedust, kuid kui see ei ole võimalik, tuleks seda teha võimalikult raseduse alguses.
Kõige paremini aitab emal sõltuvuse seljatada realistlik mõtlemine. Ära leia vabandusi iganenud arusaamadest, et suitsetamine polegi lootele nii hull. Selle asemel tutvu tänapäevase teadusliku materjaliga, mis kirjeldab täpselt, kui halb suitsetamine sinu lapsele on. Nii on ka loobumine kergem.
Sigaretisuits sisaldab enam kui 4000 kemikaali, millest vähemalt 60 on vähkitekitavad ained. Kui ootav ema suitsetab, jõuavad kõik need tuhanded mürgid ka tema lapseni.
Kui ema suitsetab, jõuab looteni vähem hapnikku. See pärsib loote arengut mitmel viisil. Raseduse alguses suitsetamine võib põhjustada raseduse katkemist. Raseduse jätkudes suitsetamine võib põhjustada enneaegset sünnitust ja vastsündinu madalat sünnikaalu, mis omakorda toovad kaasa mitmeid terviseriske lapsele. Paraku võib rasedana suitsetamise tulem olla ka surnultsünd. Rasedusaegne suitsetamine võib põhjustada lootel psüühika, närvisüsteemi ja siseorganite arengu häireid. Sagedasemad on näiteks südamerikked, õpiraskused, käitumisprobleemid, madalam IQ. Ära leia vabandust sellest, et ka sinu sõbranna suitsetas raseduse ajal, kuid laps sündis tervena. Sa ei tea, kuidas lapsel näiteks tulevikus koolis läheb ja kuidas tal läheks siis, kui ema ei oleks suitsetanud.
Mittesuitsetajate puhul on imikute keskmine suremus koguni kolmandiku võrra madalam kui suitsetajate puhul. Suitsetamine on uuringutega kindlaks tehtud riskifaktor, mis võib põhjustada imikute äkksurma ehk hällisurma.
Hilisemas elus on rasedana suitsetanud ema lapsel suurem tõenäosus saada astma.
See aga ei tähenda, et loobumine oleks igale emale kerge. Raskustest võib julgelt rääkida ämmaemanda ja teiste tervishoiutöötajatega. Nende ülesanne ei ole naist hurjutada, vaid aidata. Suitsetamisest loobumiseks on spetsiaalsed nõustamiskabinetid olemas peaaegu kõigis Eesti haiglates.
Ning viimane nipp: näita seda artiklit ka oma partnerile. Naisel on tunduvalt kergem loobuda, kui teised tema kõrval ei suitseta. Kummatigi on ka isa suitsetamine lootele ja hiljem beebile väga kahjulik. Uuringud on näidanud, et suitsetav ema ja passivselt suitsetav ehk suitsetaja kõrval viibiv ema on loote tervisele enam-vähem sama kahjulikud.
Kuidas ja millal jätsid Sina rasestudes suitsetamise? Anname teineteisele nõu!
