Kuigi kunagi arvati, et platsenta on steriilne keskkond, selgub väljaandes Science Translational Medicine ilmunud uuringus, et see beebit toitev organ sisaldab tervet bakerite mikrokeskkonda, mis sarnaneb inimese suule. Huvitav, kas pole?
Kui teadlased vaatasid lähemalt 320 platsentat, leidsid nad, et 10% platsentast koosneb 300 erinevat sorti bakteritest. Nendest bakteritest areneb välja lapse mikrobioom, miljardite mikroorganismide (nagu näiteks immuunsüsteemi ja seedeelundkonda toetavate bakterite) kogum.
See uuring on suur samm edasi mõistmaks bakterite rolli raseduse ajal, selgitab Baylori meditsiinikolledži professor ja uuringu autor Kjersti Aagaard. Mida enam me kogume informatsiooni bioloogiliste muutuste kohta platsentas, seda enam võime teha järeldusi bakterite rolli kohta raseduse ajal.
Uuring näitab, et täiskantud raseduse puhul uuritud platsentade bakteritasemed on enneaegsetest platsentadest erinevad, mis võib viidata sellele, et bakteritel võib olla roll enneaegsete sünnituste juures. Uuringute nii varajases faasis on liiga vara seda arvatavat seost kinnitada, kuid kui andmed peavad paika, võib sellest avastusest olla kasu tulevikus enneaegsete sünnituste vältimisel.
Kuigi käesolev uuring on kahtlemata põnev ja huvitav, on järelduste tegemiseks veel pisut vara – kuid see võib igatahes olla lohutuseks neile, kellel tulevikus keisrilõiget vaja võib minna. Miks? Traditsiooniliselt on arvatud, et keisrilõike teel ilmale tulnud lapsed ei puutu kokku immuunsüsteemi kujundamiseks vajalike bakteritega sünnikanalis. Kuid kuna loode võib tänu platsentale „heade“ bakteritega juba emaüsas kokku puutuda, ei pruugi keisrilõike teel sündimine lapse jaoks üldse nii suur probleem olla, kui varem on arvatud, selgitab dr. Aagaard.
(Allikas: Sciencemag.org)
Emmede Klubi
