Sinu platsenta on raseduse korrektse kulgemise juures üks olulisemaid tegureid - see viib looteni verd ja toitaineid ning aitab tal areneda ja kasvada. Nõrgemad platsentad võivad viia rasedusaegsete komplikatsioonide nagu preeklampsia (ohtlikult kõrge vererõhk), loote kasvu pidurdumise ja isegi nurisünnituseni.
Varasemalt ei olnud arstid võimelised hindama, kas naise platsenta töötab korrektselt enne, kui sümptomid ilmnesid ning selleks ajaks olid ravivõimalused juba piiratud. Täna teevad teadlased edusamme nende seisundite varasemaks avastamiseks - näiteks kinnitati ühes hiljutises raportis preeklampsiat ennustavaid markereid. Nüüd on väljaandes The American Journal of Pathology ilmunud uuringu käigus avastatud, miks osad platsentad varajases staadiumis normaalselt ei arene ning hiljem probleeme põhjustavad.
Esimese trimestri uuringud
Erilise ultraheliuuringu, emakaarteri Doppleri abil mõõtsid Londoni ülikooli St. George'i haigla teadlased esimese rasedustrimestri ajal 10 000 naise emaka ja platsenta verevarustust. Nad kaardistasid tulemused resistentsusindeksil, mis mõõdab verevarustust iga ema südamelöögi kokkutõmbe ja lõdvestumise vahel. "Kõrge resistentsus tähendab seda, et platsenta varustamine verega on piiratud, laialt avatud kanali asemel on kitsas ja see takistab ka verevoolu nabaväädi veeni ja arterisse," ütleb uuringu juhtivautor, günekoloog Karin Leslie, intervjuus veebileheküljele Fit Pregnancy. Kõigi raseduste tulemusi jälgides leidsid teadlased, et kõige kõrgemate resistentsustega naistel oli pea viis korda suurem risk hilisemate komplikatsioonide (preeklampsia, loote väike kasv) tekkeks võrreldes normaalse resistentsusindeksiga naistega. Protsentuaalselt tähendas see kõrge resistentsusega naiste jaoks pea 20 protsendi võrra suuremat ohtu. "Arvame, et puudujäägid ema ning loote rakkude vahelises suhtluses viivad selleni, et ema veresooned ei ole võimelised kohanema," ütleb Leslie.
Lisaks avastati uuringu käigus mitmeid võimalikke põhjuseid, miks kõrge resistentsusega naiste platsentad ei tööta nii hästi - sealhulgas geenide avaldumine, platsentarakkude elujõulisus ja proteiinide ning antioksüdantsete ensüümide regulatsioon. "Avastasime, et liigne apoptoos [rakusurm] platsentas ning oluliste kasvufaktorite vähesus raseduse varajases staadiumis võib olla seotud probleemidega raseduse hilisemates etappides," ütles Leslie.
Uued ravivõimalused tulevikuks
Mida see siis rasedate naiste jaoks õigupoolest tähendab? Mõistmine, miks osad platsentad ei tööta juba esimesest trimestrist peale aitaks arstidel välja selgitada, kuidas neid paremini ravida. "Selles vallas on palju tööd tehtud ning paljud meetodid on ka juba järgi proovitud," ütleb Leslie. Seni on võimalike platsentaga seonduvate komplikatsioonide raviks kasutatud aspiriini, mis aitab vereringet parandada. "Käimas on uued uurimustööd, mis keskenduvad statiinide [kolesteroolitaseme alandamiseks kasutatavad ravimid] kasutamisele preeklampsia ennetusravis ning sildenafiilile [Viagra], et selle abil väga tillukeste beebide puhul verevarustust parandada, kuid need uuringud on kõik veel väga varajastes staadiumites," selgitab teadlane. Mida saab naine teha, et nende ohtude tõenäosust vähendada? "Riskide vältimise juures on oluline, et naisel oleks normaalne kehamassiindeks ja et välditaks märkimisväärset kaalutõusu raseduste vahel," õpetab Leslie.
Preeklampsia ja muude sarnaste seisundite süvenedes ei ole võimalik neid enam ravida, mistõttu oleks oluline riskifaktorid juba varakult identifitseerida. "Kui haigus saab alguse, ei saa me teha palju muud, kui sünnitust esile kutsuda," ütleb Leslie. Kui teadlastel õnnestuks välja töötada viis, kuidas platsentat uurides varakult informatsiooni koguda, oleks tõenäoliselt võimalik hilisemaid komplikatsioone ennetada ja ravida. "Platsenta teeb loote jaoks kõik, ent siiski keskendume sellele väga vähe. See on imeline ja tõeliselt hämmastav organ," ütles Leslie.
Emmede Klubi
