Tagasivaade teisele trimestrile

Tagasivaade teisele trimestrile

13. Mar 2014, 15:10

Ausalt öeldes, ma veel täiesti kindlalt seda öelda ei julge, et mul nüüd viimane trimester käsil. Üks veebilehekülg ütleb, et mul on 29. nädal ja algas kolmas trimester, teine ütleb aga, et see algab järgmine nädal. No kes teab, igatahes üleminek on lähedal.

Ega ma enam nii täpselt ei mäletagi, millal see teine trimester alguse sai või millega. Ilmselt oli see teise trimestri aeg, mil kurtsin kergeid esimesi seljavalusid ja natuke unetust. Hästi mäletan, et vahepeal oli mul kogu aeg külm. Mingi hetk hakkasin ma ka sügelema, aga mitte nii tugevalt, et oleksin seda siin kurtnud.

Eredamalt on ikka meeles esimesed kõrvetised ja suure kõhu tekkimine. Umbes sel ajal, loogiliselt, hakkas mul ka kaal vaikselt tõusma. Aa! Ja üks päev, istudes, läks mul lambist jalg krampi! Mul on vist jäsemed väga harva krampi läinud, sest see tunne ehmatas mind täitsa ära. Ja ajas ka kõvasti naerma, sest kuidas on võimalik lihtsalt istumisega oma jalg korralikult krampi ajada? Ma ei tea..

Nii nagu esimestel raseduskuudel, vaevas mind ka teisel trimestril tugev unevajadus ja üleüldine väsimus. Vahepeal tundus, et iga päevaga jaksan ma vähem liikuda. Praegu on nii, et ujuda ja jalutada on päris mõnus, kui ma teen seda viimast väga rahulikus tempos. Nii kui ma natuke kiiremat sammu harrastan, tõmbub kogu kõht kõvaks ja valusaks nagu pistaks. Siis tekib selline tunne, et viskan end või asfaldile pikali, sest enam ei ole võimalik piisavalt rahulikke samme teha, et valus ei oleks.

Väsimusega on nii, et ma ei tea, kas rauatabletid on hakanud mõjuma või on see aina eredamalt säravast päikesest, aga energiat on rohkem küll. Üldse olen rõõmsam! Leian end aina sagedamini omaette laulmas või naeratamas… Ma arvan, et see on päikesest:) Lihtsalt nii tore on õues olla – linnud laulavad, õhus on tunda kevadet… ja täna nägin ka esimest liblikat lendlemas! See oli kollane! Eks ma teadsin, et see suvi tuleb eriline ja päikseline niikuinii:)

Natuke lohutab küll, et need esimesed paar raskemat kuud beebiga, kus sa veel harjud tema olemasolu ja vajadustega, saab veeta valgemal ajal. Usun, et päike annab natuke rohkem energiat ka, et päris rammestust ega masendust ei tekiks pidevast mittemagamisest. Kes see ikka magada tahab, kui ööd on nii valged?

 

13. Mar 2014, 19:47

Oi mul oli terve raseduse aeg selline unekas koguaeg, et ulme lihtsalt.