Suurbritannias saavad nüüdsest ka HIV-positiivsed inimesed munaraku- ja spermadoonoriteks olla, kuid rakkude saaja peab selle asjaoluga kursis ja nõus olema. Muidugi peab doonoriks saamiseks olema ka viirus ravi abil kehas alla surutud, et see edasi ei kanduks.
Selleks, et oma pereliikmele või lähedasele muna- või seemnerakke anda, peab HIV-positiivne inimene tõestama, et neil on mittenakkav HIV – see tähendab, et antiretroviirusravi on sedavõrd efektiivne, et viirusosakesi kehast ravi ajal ei leita ja seega pole võimalik neid ka edasi kanda.
Selleks peab HIV-positiivne inimene olema vähemalt kuus kuud enne sugurakkude annetamist antiretroviirusravi saanud ning analüüsid peavad tõestama, et viirusosakeste hulk tema kehas on väiksem, kui HIV edasikandvuse alampiir.
HIV-positiivsete inimeste doonorrakke ei anta võõrastele, kes pole rakkude päritolust teadlikud ja sellega nõus. Seadusmuudatus võimaldab HIV-positiivsetel annetada rakke oma enda pere- ja tutvusringkonnas. Doonorrakkude saaja peab olema teadlik ja nõus.
Senini kehtis Suurbritannias küll luba HIV positiivsetele meestele annetada spermat omaenda naissoost partnerile, kuid mitte kellelegi teisele. Nüüd võivad kõik HIV-positiivsed inimesed, kelle viirus on mittenakkavas staadiumis, soost ja partneri soost olenemata, oma sugurakke annetada.
Sama seaduse muutmisel kaotati ka senine nõue, et samasoolises suhtes naised peavad enne viljatusravi alust läbima oma kulul täiendavaid uuringuid suguhaiguste tuvastamiseks, kuna see seaduspügal oli diskrimineeriv. Nüüd saavad kõik paarid, nii heteroseksuaalsed kui naispaarid, viljatusravi eelseid uuringuid teha tasuta.
Nende seadusmuudatuste eesmärk on terviseministri Maria Caulfieldi sõnul tagada kõigile inimestel võrdsed õigused ja võrdne kättesaadavus viljatusravile.
