Californialane Melissa Cook (47) nõustus olema surrogaatemaks üksikule mehele, kes soovis saada enda spermast ja doonormunarakkudest isaks. Nüüdseks 23 nädalat rase Cook otsustas aga poole raseduse pealt, et tahab vähemalt ühte lastest, võib-olla ka kõik lapsed, endale jätta. Naise sõnul oli laste isa tahtnud ühe loote elu katkestamist, mis on tema jaoks piisav põhjus lapsi mehele üldse mitte anda.
Oma kaebuses kohtule kirjutab Cook, et üheksa raseduskuu jooksul kujuneb naise ja tema kõhus kasvavate laste vahel välja tugev side, mis ei olene sellest, kas naine on lastega geneetiliselt suguluses. Side kujuneb nii psühholoogilise kui ka füsioloogilise protsessi käigus, mis on bioloogiliste ja bioloogiliselt võõraste laste kandmise puhul täpselt samasugused. Seda sidet ei saa ära soovida, ennetada või kaotada pelgalt paberile pandud surrogaatluslepinguga.
Cooki sõnul teab ta nüüd, et ei poolda surrogaatlust, sest see on sisuliselt oma laste ära müümine.
Laste isa aga leiab, et kolmikud peaksid üles kasvama üheskoos ja oma tegeliku, geneetilise ja bioloogilise isa käe all.
Enne rasestumist sõlmisid laste isa ja surrogaatema klassikalise surrogaatluslepingu, milles lepiti kokku, et naine saab raseduse kandmise eest 33 000 dollarit ja iga lisanduva lapse eest 6000 dollarit juurde. Lepingus seisis ka, et kui naine peaks rasestuma mitmikutega, on isal õigus nõuda ühe lapse aborteerimist. Selline klausel on surrogaatluslepingutes tavaline, sest kehavälise viljastamise puhul siirdatakse emakasse igaks juhuks mitu embrüot ja seetõttu on mitmikute tõenäosus väga suur. Cook kirjutas lepingule alla.
Kui naine aga tegelikkuses kolmikuid ootama jäi, hakkas leping talle ebainimlikuna tunduma ja enda sõnul keeldus ta ühe lapse abordist.
Laste isa advokaat aga kinnitab, et mees pole ühe lapse aborteerimist kunagi nõudnud ja tahab ka praegu kõik oma kolm last koos ja ise üles kasvatada. Tema sõnul on Cook pööranud surrogaatlusvastaseks ja püüab lihtsalt iga hinna eest jõuda kohtulahendini, mis viiks surrogaatluse seadusega keelamiseni ja võtaks lastetutelt paaridelt ning üksikutelt meestelt võimaluse bioloogilisi lapsi saada.
Surrogaatema ehk asendusema on naine, kes kannab oma emakas ja sünnitab lapse, kes on arenenud talle kunstliku viljastamise teel siirdatud võõrast embrüost. Teenust kasutavad paarid, kes ei saa ise erinevatel põhjustel lapsi - näiteks kui naisel on terved munarakud ja mehel terve sperma olemas, kuid naise emakas ei võimalda rasedust kanda. Eestis ei ole surrogaatlus lubatud.
(Allikad: The Daily Beast, Wikipedia)
Milline on Sinu seisukoht: kas õigus lastele on pigem bioloogilisel isal või surrogaatemal? Kas Eestis peaks surrogaatluse seadusega lubama?
