Sünnituse esilekutsumise uuringus suri 6 beebit, kelle sünd kutsuti hilja esile

Sünnituse esilekutsumise uuringus suri 6 beebit, kelle sünd kutsuti hilja esile

29. Oct 14:27 Emmede Klubi Emmede Klubi

Sünnituse esilekutsumine toob endaga paratamatult kaasa ka riske. Paraku näitab Rootsis uuringu käigus kuue beebi surm, et liiga kaugele ei tohiks rasedusel siiski minna lasta ning varane esilekutsumine on parem kui hiline. 

Arstidel ja teadlastel puudub rahvusvaheline üksmeelne seisukoht, kui kaua on ohutu tervel rasedusel kesta. Üldiselt teatakse, et alates 41+ suurenevad mitmed riskid nii ema kui ka beebi jaoks (võrreldes sünnitusega vahemikus 39+0 kuni 40+6). Riskid on suuremad vanemate naiste, ülekaaluliste naiste ja loote kasvuprobleemide korral. Seetõttu on paljudes riikides, sh ka Rootsis tavaks kutsuda sünnitus 42+0 esile.

Mõned uuringud on viidanud, et sünnituse esilekutsumine 41+ nädalal võib olla parem kui esilekutsumine 42+ nädalal, sest nädal aega varasem esilekutsumine ei suurenda keisrilõike ega teiste sekkumiste tõenäosust, kuid vähendab beebide suremust ja haigestumust. Kuid need uuringud väiksemahulised ja osaliselt vananenud, need teostati aastakümneid tagasi. 

Teisalt ei tasu unustada, et ka sünnituse esilekutsumisega kaasnevad riskid. Esilekutsutud sünnituse korral on võrreldes spontaanselt alanud sünnitusega suurem risk pikaleveninud sünnituseks, vaakum- või tangsünnituseks, sünnitusjärgseks verejooksuks, emaka rebenemiseks, liigsagedaste emakakokkutõmmete tekkeks, nabaväädi väljalangemiseks, enneaegseks platsenta irdumiseks. Ning ka esilekutsumise ravimeil on võimalikud kõrvalmõjud ema tervisele. Seega pole ka asjatu varane esilekutsumine hea valik.

Et jõuda selgemale, tänapäevasele ja tõestatud järeldusele, millal on parim hetk sünnituse esilekutsumiseks, plaanisid Rootsi Göteborgi Sahlgrenska ülikooli teadlased viia läbi suuremahulise uuringu, kus pidi osalema üle 10 000 naise. 

Kõigile 40+0 rasedatele naistele pakuti võimalust uuringuga liituda. Uuringusse kutsuti osalema ainult täisealised naised, kes ootasid ühte last ja rasedus oli kulgenud komplikatsioonideta. Uuringusse ei kutsutud naisi, kes ootasid mitmikuid, kellel oli varasemalt olnud keisrilõige, kellel oli diabeet, tuharseisus loode vms erisused. 

Naised jaotati juhuvaliku teel kahte rühma: need, kelle sünnitus kutsuti esile 41+ nädala alguses, ja need, kelle sünnitus kutsuti esile 42+ nädala alguses. Need, kelle sünnitus enne esilekutsumise aega iseeneslikult algas, langesid uuringust välja.

Uuringus oli jõudnud osaleda ainult veerand planeeritud 10 000 naisest, kui uuring tuli katkestada, sest selleks hetkeks oli juba surnud kuus 42+ esilekutsumisega sündima pidanud beebit. 41+ esilekutsumistel surmajuhtumeid ei esinenud. Keisrilõike ja muude sekkumiste riski varasem esilekutsumine ei suurendanud. Uuringuga jätkamine oleks olnud ebaeetiline - vastus oli niigi selge.

Luhtunud uuringu tulemused plaanitakse avaldada mõnes meditsiiniteaduslikus ajakirjas ning Sahlgrenska ülikooli haigla muudab oma sünnituste esilekutsumise poliitikat, naistele soovitatakse seal nüüd sünnituse esilekutsumist mitte hiljem kui 41+ nädala alguses. Teised Rootsi haiglad on öelnud, et muudavad samuti oma praktikat. Arvatakse, et see võib muuta sünnituste esilekutsumise aega ka mujal.

(Allikad: The Guardian, Göteborgs Universitet, Svensk Förening För Obstretrik & Gynekologi, Ida-Tallinna Keskhaigla)

 

Millisel raseduspäeval ja põhjusel kutsuti Sinu sünnitus esile?