Suhtlus kuni lõpuni

Hei hei , räägin teile ruttu loo kuidas sai minu printsess endale nime ja mis huvitavat issi talle läbi mõnusa kõhuseina rääkis :) . (kasutan juhust kuni tibu magab)
Nii.. Kuna mul oli kõht raseduse ajal ikka suhteliselt väike , siis vaatasid inimesed mind ikka väga imelikult kui käsi kõhul ringi kõndisin :D . Kõht hakkas kasvama alles 22 nädalal ( minu õnneks ) . Ka siis saime soo teada , kuna öeldakse ju et tüdrukud on ühed pirtsakad ja häbelikud seal kõhus :) Esimene Loote Anatoomia(edaspidi LA) läks täiega aia taha , ma nutsin isegi  , kuna tibu oli ennast vaagna taha ära peitnud ja näitas mulle ainult oma kätt . Ma ju nii tahtsin teada kes mu sees ennast peidab ( lootsin poissi ) . Samal päeval kui LA ebaõnnestus , pidas issi väga pika jutu mu kõhuga maha :D , nimelt tahtis issi mõne müksu järgi ennutada lapse sugu , esimene põks oli tugev jala hoop , mis issi arvates kuulus kindlasti poisiklutile  , kohe aga järgnes ilus ja graatsiline lainetus mis on tüdrukule omapärane , nüüd olime jälle sulu seisus . Teadsime vaid seda et pooleteise nädala pärast saame soo teada ! Jõudis siis see kaua oodatud päev kätte ja LA-s selgus et mu sees peidab ennast pisike pirtsakas printsess . Sellest hetkest peale teadsin et ta hakkab kandma nime ( Melany,Melanie või Melani ) üks kolmest nimest siis :D . Ja nii ma soovisin iga õhtu Melanile ( mis sai siis neist kolmest välja valitud ) head ööd . Hommikuti siis tere hommikust . Vanaema tegi ka Melanile pai , ja soovis et ta juba meie juurde tuleks :) . Raseduse lõpu poole soovisin südamest et ta veel ei sünniks , kuna kolimine oli pooleli ( lubasin et panen padja jalge vahele kui sünnitegevus peaks pihta hakkama :D ) ÕNNEKS saime ilusti kolitud ja 9 päeva peale kolimist tulid veed :)  Küll mul oli ikka üks tubli ja sõnakuulelik kõhubeebi Melani kõhus :) . Aa mainin ära et kuigi lootsin nii väga poissi saada , sosistasin ma ka õhtuti kõhule et " emme tunnetab et sa oled tüdruk " . Ja natuke sadistlikuma poole pealt suhtlusest - nimelt meie suhtlus käis ka väga palju müksamise teel , kuna mulle nii meeldis kõhtu sõrmega togida , millele järgnes ka Melani müks , hoop või see graatsiline lainetus . Nagu pealkiri ütleb , et suhtlus kuni lõpuni , siis seletan selle kaa kähku lahti  , nimelt lugesin raseduse ajal päris palju kasuliku kirjandust ja enim süvenesin ma lapsega suhtlemise teemadesse . Seal soovitati ka sünnituse ajal suhelda nii nagu raseduse ajal , kuna siis tunneb laps ennast koduselt . Nii ma siis paitasin kõhtu ja muudkui korrutasin " Melani , see on meile mõlemile raske , aga võtame ennast kokku ja teeme selle koos ära , ehk koos võiduka lõpuni " :) . Sünnitus kestis 16,5 tundi , ja mina naiivne usun siiani et kui ma poleks lapsega suhelnud siis oleks ma vist viis päeva sünnitanud :D :D :D ( pildil rasedust 35 nädalat , ja 37+3 läksin sünnitama :D) kõht kasvas ainult paar cm veel :D