Foto on illustratiivne.
Täna, 6. juunil on rahvusvaheline kodusünnituse päev. Vastupidiselt levinud arvamusele on planeeritud kodusünnitus sama turvaline või isegi turvalisem kui haiglasünnitus. Kodusünnitusel on väiksem vajadus sekkumisteks, aga suurem emade rahulolu sünnituskogemusega, kirjutab kodusünnituse üks eestvedajaid Eestis, Ingrid Kaoküla OÜ Kodusünnitus veebilehel.
"Väga levinud on müüt sellest, et sünnitusel juhtvad halvad asjad järsku. Kõik sünnitusel toimuv kasvab tegelikult välja eelnenust ja suurtele probleemidele eelnevad alati väikesed kõrvalekalded sünnituse normaalsest kulust," maandab Kaoküla kodusünnitusega tihti seonduvaid hirme ajakirja Hingele Pai värskes suvenumbris. "Sünnitusel ei toimu peaaegu mitte midagi ilma eelnevate hoiatavate märkideta." Kuna kodusünnitusel on ämmaemand kogu aeg sünnitajaga koos, hingatakse ühes rütmis, siis ei jää vihjed probleemidele märkamata.
Kummatigi on paljud levinud sünnituse probleemid, nt vajadus protsessi kiirendamiseks ravimitega, vajadus valuvaigistite kasutamiseks või vaakumi kasutamiseks, tihti tingitud võõrast hirmutavast keskkonnast või varasematest sekkumistest sünnituse loomulikku kulgu. Seetõttu esineb neid kodusünnitusel vähem.
Planeeritud kodusünnituse riskid on seotud aeglasema jõudmisega abini ohuolukordades. Seetõttu saab Eestis kodusünnitust planeerida terve naine, kelle rasedus on kulgenud probleemideta, oodatav laps on teadaolevalt terve ja kodu asub lähimast sünnitusosakonnast mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit. Kõik planeeritud kodusünnitused ei lõppe kodus - mõnikord otsustatakse protsessi kestel, et sel korral on turvalisem jätkata haiglas. See ei tähenda ebaõnnetumist.
Kaoküla hinnangul on oluline, et naine saaks ise valida sünnitamiseks koha, kus just tema tunneb end kõige turvalisemalt - mõne jaoks on see kodu, teise jaoks haigla. Oluline on ka valida enda ümber inimesed, keda sünnitaja usaldab. Turvatundes toimunud sünnitus on suurima tõenäosusega positiivne kogemus.
Kaoküla jagab OÜ Kodusünnitus veebilehel ka statistikat oma töö kohta:
2015. aastal toimus 28 planeeritud kodusünnitust. Looteveepõie avamist ega lahkliha lõiget ei tehtud kordagi. Samuti ei olnud ühtegi üleviimist haiglasse enne lapse sündi. Lahkliha oli täiesti terve 16 sünnitajal, lahkliha I järgu rebend 6 ja II järgu rebend 4 naisel. Üleviimisi haiglasse sünnitusjärgselt 2, mõlemad emapoolsel põhjusel - üks suur rebend, mis vajas õmblemist haiglatingimustes, ning üks platsenta osiste peetumine.
2016. aastal sõlmiti leping 35 perega, neist 27 lõppesid kodusünnitusega, 4 lepingut katkestati ja 4 kodus alanud sünnitust lõppesid haiglas sünnitades. Lepingu katkestamise põhjused olid: tuharseisus laps, ema madal hemoglobiinitase raseduse lõpus, emal varasemas elus põetud kopsuarteri trombeboolia, ämmaemanda teisel kodusünnitusel viibimine. 2 naist viidi haiglasse sünnituse algfaasis, 2 avanemisperioodi lõpus. Kõik 4 olid esmasünnitajad, kõigil põhjuseks sünnituse pikenemine/seiskumine ja sünnitaja väsimine. Üks nendest lastest sündis keisrilõike teel, kaks vaakumsünnitusel ja ühel puhul piisas ravimite kasutamisest. Üks perekond viidi haiglasse pärast lapse sündi, sest vastsündinu vajas elustamist ja intensiivravi, aga on praegu hea tervise juures. Kodus sünnitanute seast: looteveepõie avamist ega lahkliha lõiget ei tehtud kordagi. Lahkliha oli terve 17 sünnitajal, lahkliha I järgu rebend 6ja II järgu rebend 4 naisel. Kuna ühiskonnas ikka veel visalt arvatakse, et kodussünnituse valivad harimatud ja rumalad naised, siis luges Kaoküla kokku, et 2016. aastal teadlikult kodus sünnitada soovinud naistest olid 22 kõrgharidusega, 7 kesk-eri haridusega ja 2 keskharidusega.
2017. aasta kodusünnituste kohta peab Kaoküla igakuist arvestust oma Facebooki lehel.
Rahvusvahelist kodusünnituse päeva tähistatakse ka siinmail. Laupäeval, 10. juunil kell 14-18 toimub Eesti Vabaõhumuuseumis Ingrid Kaoküla eestvedamisel loengupäev. Sünnitoetaja Merje Luuk räägib meie esivanemate uskumustest ja kommetest seoses lapseootuse ja sünnitusega. Tänapäevase kodusünnitusega seotud kombeid ja tavasid arutleb sünnitoetaja Karita Mikko. Sünnitoetaja Kiia Paal räägib hüpnosünnitusest. Ämmaemandad Siiri Põllumaa ja Ingrid Kaoküla räägivad, kuidas Eestis pärast kodusünnituse legaliseerimist läinud on. Loe ürituse kohta rohkem SIIT!
Milline on Sinu kodusünnituse kogemus? Jaga seda ka meiega!
