Minu lugu on siis järgmine , nimelt soovisin ma rasestuda ennem kutseka lõppu , minumeelest tundus kõhuga lõpetamine elu ilusaim hetk . Aga kahjuks ma last ootama ei jäänud , kuigi võibolla oli ka nii parem sest ma polnud ju tööl käinud ega midagi . Rasestusin ma siis 11 kuud peale kooli lõppu . Tundsin ennast hästi uimasena ja rääkisin mõnele sõbranna et VIST ootan last . Millepeale mulle öeldi et "ah ei usu , sa nii mitu korda seda arvanud" aga emainstinkt on tõesti olemas :) . Sest tegin testi ja leidsin sealt ühe väga tumeda triibu ja teise õhk õrna . Internetist uurides leidsin ,et ka see õhk õrn triip võib viidata rasedusele . Helistasin kohe mehele ,kes see aeg rootsis leiba teenis . Ta oli väga üllatunud ja palus et teise testi teeksime siis kui ta tagasi koju tuleb. Nii ei läinud , sest mina pidin ju kindluse mõttes ülejärgmine päev uue testi tegema . sain 2 ilusat tumedat triipu :) . Samas oli see rasestumine kui pauk selgest taevast . Igastahes tuli siis võtta tee ette naistearsti juurde , kes raseduse kindlaks teeks . Uuring tehtud ja ta ütles mulle et te ootate imelast , kuna päevadest arvutatuna on raseduse kestvuseks 5 nädalat , ehk reaalselt olin ma rase olnud 3 nädalat ,ehk siis oli see rasedus tõesti väga algusjärgus . Esimest ämmaemanda visiiti ootasin ma pikisilmi , aga see kuu aega venis nii jubedalt . Ämmaemand kontrollis siis uuesti et kas rasedus on õige . Süda lõi ja puha . Ma olin nii õnnelik sest ekraanilt oli näha minu väikest Junni , sest ta oligi nagu väike junn :) Niii ma siis elasin teadmisega et ootan last , kes tuli küll ootamatult , aga oli 11 kuud tagasi väga oodatud . Ta tajus ära õige aja millal meie perre tulla ja ma ootasin teda terve raseduse pikisilmi . Eriti hakkasin ootama kui sain teada et ootan roosamannat ehk siis pisikest tüdrukutirtsu :) Kuigi me mehega ootasime hirmasti poissi , siis harjusime väga ruttu selle roosa uudisega :) . Okei , raseduse viimastel nädalatel OOOTASIN ma oma tütrekest kohe eriti , sest tursed ja kõik rasedusega seonduvad värgid võtsid võimust(kõrvetised,unetus ja pidev pissil käimine) . Laps sündis 37-al nädalal , seega tahtis ta ka ruttu-ruttu emme ja issi juurde tulla.Nüüd kasvatan ma kodus siis 5 kuust tüdrukut kes muudab mu elu ja mu iga hommiku nii toredalt päikeseliseks :) Selline oli siis minu lugu pisikesest ootamatust, oodatust plikatirtsust :)
Sellega pidigi vist niimoodi olema,et kui väga tahad siis ei taha need triibud kuidagi tulla ja kui hakkad juba loobuma või üldse ei mõtle sellele siis tuleb nagu välk selgest taevast. Mul on Teie üle igastahes fantastiliselt hea meel.
Meie püüdsime triipe 8kuud. Vahepeal olime juba käega löönud. Nii kui jõudsin juba arvama hakata, et seda ei juhtugi, ilmusid testile triibud 😀
Tõepoolest väga vahva ja kelmikas lugu,õnnesoovid tirtsu puhul 😉 Ka meiegi mehega lootsime,et esimene perelisa on meil poja aga öeldi,et tuleb kindel tüdruk.Aga ootame sünnituse ära siis oleme kõige kindlamad. Meil oli ka päris huvitav raseduse lugu. Eelnevalt vestlesime mehega põgusalt selle üle,et võiks juba mõelda pisiperele ja mees tundis,et on aeg.Kuid midagi konkreetset me ei plaaninud,ma võtsin jätkuvalt pille piinliku täpsusega edasi.Kui ühel hommikul oli mu enesetunne sant,iiveldas ja ajas oksele,noo ei suutnud oma uut sõpra WC-potti hüljata ja ei saanud isegi tööle minna. Töökaaslased veel viskasid nalja,et liikvel uus viirus mis lööb välja 10 minutit enne tööle tulemist 😀 Aga tõesti oli nii paha ja isegi vesi ei püsinud sees. Aga ega tavaliselt need seedeprobleemid ja oksendamine möödub paari päevaga aga see püsis üle nädala.Ühel hetkel taipasin,et till ja selle maitse ning lõhn hakkab õudsal kombel vastu.Ja siis ma juba teadsin,et olen rase.Rääkisin mehele,käisime apteegis ja tegime testi.Ise lootes,et test oleks kindlasti positiivne. 😃
Ja nii sai meie lugu alguse.
Nii huvitav jutuke 😀 Meil läks 2 triibu püüdmisega aega 4 kuud. Muudkui üritasime ja üritasime, kui lõpuks lõime käega, et nkn ei saa ja siis see uudis tuligi. 2 päeva ennem oma sünnipäeva sain uudisest teada 😀