Teadlased vaatlesid esimest korda kompuutertomograafia uuringu abil naise aju raseduse vältel ja pärast seda. Teadusajakirjas Nature Neuroscience avaldatud uuring kinnitas ja täpsustas varasemat teadmist, et naise aju muutub raseduse jooksul väga palju.
Raseduse ajal suureneb teatud hormoonide, näiteks östrogeeni ja progesterooni tootmine naise kehas kuni 1000 korda. See toob kaasa suuri füsioloogilisi ja neuroloogilisi muutuseid.
Varasemad uuringud on võrrelnud naiste aju enne ja pärast rasedust ning leidnud, et hallaine kogus väheneb raseduse järgselt oluliselt ning muutused ajus on näha veel isegi kuus aastat pärast sünnitust.
Seega on ammu teada, et rasedus muudab aju. Kuidas täpselt aju terve raseduse jooksul välja näeb, uuriti aga nüüd esmakordselt, vahendab IFL Science. Teadlased tegid esimest korda emaks saavate naiste ajule terve raseduse ja sünnitusele järgneva kahe aasta jooksul iga paari nädala tagant kompuutertomograafia uuringu.
Leiti, et hallaine kogus tõesti väheneb, ning samuti ajukoore paksus. Mida edasi rasedus areneb ja mida rohkem suguhormoonide tase tõuseb, seda suurem on hallaine ja ajukoore paksuse langus. Ajuosi, mida emaks saamine üldse ei mõjuta, oli väga vähe.
Sarnased muutused toimuvad ajus täiskasvanuks saamisel. Seega võib arvata, et rasedus on järgmine oluline verstapost aju arengus ja täiustumisel.
On tõenäoline, et need muutused muudavad ema sotsiaalselt tunnetuselt tundlikumaks ehk tekitavad n-ö emainstinkte, mis on tarvilik lapse eest hoolitsemiseks. Samas võivad need muutused põhjustada ka n-ö raseda-aju ehk mälu- jt kogniviitseid häireid.
Samuti tuvastasid uurijad aju valgeaine suurenemise raseduse jooksul. Kuid kui hallaine vähenemine jäi püsima aastateks pärast sünnitust, siis valgeaine tase muutus endiseks kohe pärast sünnitust.
Need muutused selgitavad hästi muutuseid naise käitumises ja võimetes raseduse ajal ning pärast seda. Edasised uuringud peaksid andma aru, kas need muutused mängivad rolli ka sünnitusjärgse depressiooni kujunemise juures.
