2023. aastal tehti Eestis kokku 3398 aborti, millest 3218 juhul katkestati rasedus naise omal soovil ja 180 korral oli põhjuseks meditsiiniline näidustus. Enam kui pooled ehk 56% raseduse katkestajatest ei kasutanud rasestumisvastaseid vahendeid.
Võrreldes 2022. aastaga tehti oma soovil aborte siiski pisut vähem, nimelt 63 aborti vähem. Kõige rohkem katkestasid rasedusi 30-34-aastased naised.
Iseeneslike raseduse katkemisi, sealhulgas peetunud rasedusi registreeriti mullu 1535, mis on 34 võrra vähem kui 2022. aastal. Raseduse iseensesliku katkemise ja peetunud raseduse puhul loote arengut ei toimu, st loode on surnud ning sageli on vaja meditsiinilist sekkumist.
See, kui palju aborte Eesti naised teevad, on aja jooksul järjest vähenenud - seda ikka tänu pereplaneerimise info ja rasestumisvastaste vahendite aina paremale levikule. Abordimäär ehk katkestatud raseduste arv 100 elussünni kohta on kolmekordselt vähenenud, olles möödunud aastal 31,4 ja ülemöödunud aastal 29,9, kuid aastal 2000 tervelt 97,9.
Veel huvitavaid fakte:
- Korduvad raseduse katkestamised moodustasid 2023. aastal kõikidest raseduse katkestamistest veidi üle poole (55,9%).
- Rasedusi katkestanud naistest 32% ei olnud varem sünnitanud.
- Naise omal soovil katkestatud rasedused moodustasid kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 65,2%, aastal 1996 oli vastav arv 83,7%.
- 4,8% rasedust katkestanud naistest oli rasedust planeerinud.
- 56% ei kasutanud vahetult enne rasestumist mingeid rasestumisvastaseid vahendeid.
- Iseeneslikud raseduse katkemised moodustasid 2023. aastal kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 7,4%, aastal 1996 moodustasid iseeeslikud raseduse katkemised 9,7%
- Raseduse katkestamise meetoditest kasutati enim medikamentoosset meetodit, mis moodustas koguarvust 88,9%.
Raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis.
