Füüsiline ja psüühiline stress
Nii ema kui isa jaoks on sünnitusjärgne periood füüsiliselt ja psüühiliselt stressirohke, kuid enamasti mõjutab see rohkem värsket ema. Vastsündinut esmakordselt süles hoides kogeb ema ühte oma elu õnnelikematest hetkedest - kergendus pärast kuudepikkust ootamist on suur ja hetkeks ununevad koormav rasedus ning valulik sünnitus. Kuid paljud naised kogevad pärast sünnitust ka perioodi, kui nad on ebakindlad, haavatavad, ärevil ja isegi kurblikud. Lapsevanemaks olemise ja vastsündinud beebi eest hoolitsemise vastutus võib värskes emas tekitada tunde, et ta on hirmunud ning ebapiisav.
Sünnitusele järgnevad tujukõikumised on tavalised. Ühel hetkel võib naine ennast tunda elevil ja õnnelikuna ning järgmisel väsinud, närvilise ning kurblikuna. Need irratsionaalsed tundepuhangud võivad tunduda hirmutavad ning seletamatud - ema võib endalegi üllatuseks avastada, et nutab ilma igasuguse põhjuseta. Seda võib esimesel sünnitusjärgsel nädalal esineda palju ning enamasti läheb see üle, kui naine saab piisavalt puhata. Tähtis on aga vahet teha sellisel normaalsel, tihtiesineval kurvastusel ja sünnitusjärgsel depressioonil.
Sünnitusjärgset depressiooni võivad põhjustada mitmed erinevad tegurid:
- Psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, nagu näiteks nõudmised, kohustused ja vastutus, mis emadusega kaasnevad, ematunde puudumine jne. Värske ema võib karta, et on ebapiisav ega suuda vastata enda ja/või ümbritsevate inimeste ootustele.
- Perekondlikud tegurid, nagu näiteks ema suhe lapse isaga ja toetus, mida ta kogeb teistelt pereliikmetelt ning sugulastelt (või selle puudumine)
- Bioloogilised tegurid, näiteks naissuguhormoonide (progesterooni ja östrogeeni) taseme langus pärast sünnitust, füüsiliselt ning psüühiliselt raske sünnitus jne.
Kuidas teha vahet sünnitusjärgsel emotsionaalsusel ning depressioonil?
Esimed sünnitusjärgsed päevad, nädalad ning kuud on värske ema ja isa jaoks nii füüsiliselt kui psüühiliselt stressirohked. Pea pooled emad kogevad sünnitusele järgnevatel päevadel lühiajalist kurbust või halba tuju, kirjutab rootsi günekoloog Erik Fangel Poulsen portaalile netdoktor.se. 10 kuni 15 protsenti kõigist äsja sünnitanud naistest kogevat aga tõsisemat sünnitusjärgset depressiooni, mis kestab kauem kui kaks nädalat. Umbes pooltel neist naistest kujuneb (enamasti esimese sünnitusjärgse kuu jooksul) välja depressioon, mis vajab professionaalset sekkumist. Abita jäädes võib seisund kesta kuid või isegi aastaid.
Sünnitusjärgse depressiooni sümptomiteks võivad olla:
- Unetus
- Tugev ärritus ning viha.
- Isutus
- Muserdav väsimus
- Elurõõmu puudumine
- Häbi- ja süütunne
- Raskused lapsega emotsionaalse sideme loomisel
- Eemaldumine perest ja sõpradest
- Mõtted enda või lapse vigastamisest
Mida teha?
Kui naine tunneb, et kannatab sünnitusjärgse depressiooni all, tuleb kiiremas korras abi otsida - depressiooni varajases staadiumis diagnoosimine on sümptomitega toimetuleku ning paranemise juures väga oluline. Meeles tasub pidada, et depressioon ei ole häbiasi, vaid sünnitusjärgne komplikatsioon ning meditsiiniline seisund nagu iga teinegi. Alustuseks võib kontakteeruda raseduskriisikeskusega, et leida tuge ja nõustamist ning saada soovitusi erialaspetsialistide poole pöördumiseks.
Raseduskriisi nõustamist pakutakse enamike suuremate sünnitusmajade juures ning Tallinna raseduskriisikeskus pakub numbril 8002008 helistades ka tasuta telefoninõustamist.
Emmede Klubi
eveliiy
Irinaaa