Minu tütre Eleanora sünd 18.04.2010

Minu tütre Eleanora sünd 18.04.2010

03. Dec 2013, 13:05

Minu emme sai minust teada augusti kuul aastal 2009, emme sisetunne ütles kohe,et mina olen emmel olemas. 
Siis veel see aeg elas emme issiga koos..emme ja issi teed läksid laiali 2009 aasta oktoobri esimestel päevadel.

Emme ja venna jäid mind üksinda ootama.. vennal oli väga hea meel,et mina tulen.. emme ja venna siis ei teadnud kumb ma olen, kas poiss või tüdruk.
Emme elas siis natukene aeg veel vanaema juures aga ennem kui mina sündima hakkasin kolis emme ja venna ühte pisikesse korterisse, seal oli täitsa mõnus.
Emme ja venna jutustasid minuga väga palju, emmele meeldis palju tududa,võttis venna kaissu ja tudusime kõik koos.
Mina kasvasin ja kasvasin.
Kui emme veel ei teadnud,et ma tüdruk olen siis emme otsustas ,et kui sünnib tüdruk ,saab tema nimeks Johanna-Liisa, aga siis nägi emme und,et temal on tütar nimega Eleanora kes laevaõnnetuses kahjuks uppus.
Siis emme teadis hommikul,et kui mina olen tüdruk siis minu nimeks saab Eleanora.
Emmel tuli UH ja emme sai teada,et ma olengi TÜDRUK , oii kui õnnelik emme oli :) vennal oli ka väga hea meel ,et temast saab suur venna väiksele õele.
Mina väga emmet ei piinanud, emme paar korda oksendas ja vähe aega lasin emmel ka iiveldada :) ja see oli ka kõik, emme minuga ka väga palju juurde ei võtnud, emme rääkis kui suur oli ta siis kui vennat ootas , minuga emme võttis juurde umbes 20 kilo vaid..
20131203125205-37475.jpg
emme oli ainult nii suur kui emme mind ootas :)


Emme lemmik söök oli LIHA, oii kui hea see oli.. emmel võis endale sisse vuhtida kilo-poolteist niimoodi,et silm ka emmel ei pilkunud, ja emme hakkas taas sööma tatraputru, oii,see oli ka hea.
Emme ei armastanud ka mind oodates lõhnasid, pesupulber ei tohtinud vängelt lõhnata ja emmel hakkas paha kui keegi oli palju lõhna peale pannud.
Peale venna sündi oli emmel suur suur must depresioon, emme rääkis ,et emme ei suutnud vennat puudutada ega riietada väga kaua aega, seda oli teinud kõike issi ja vanaema .. aga kui mina sündisin siis õnneks läks kõik teisiti ja emme sai minuga ilusti hakkama ja ei olnud vaja midagi karta, sest emme teadis,et ta on üksi ja peab minuga ja vennaga ise hakkama saama.
Mina kasvasin ja kasvasin, emme pidi seda magusat löga jooma, oii,see oli paha..Aga emme elas selle ilusti üle.
Ka minuga käis emme igasuguste arstide juures, mul oli emme kõtu sees nii igav,et tegin emmele korduvalt tünga, panin emme valutama, emme tõttas haiglasse ja saadeti emme koju tagasi...aga ühel korral jäeti mitmeks päevaks haiglasse, siis uuriti ja puuriti nii emmet kui mind..emme sai süsti kaa.  Ja siis tehti emmele UH-d..öeldi,et minul on kõik hästi ja ma veel ei tahagi välja tulla  :) 
 
Emme oli vennaga vanaema juures külas.. emme koristas just parasjagu tuba kui tundis,et kõtu teeb trikke.. emme arvas ,et ma jälle tõukan :) tädil oli Kevadkontserdi proov, meie tohtisime ka sinna minna...emme võttis venna ka kaasa ja läksime..minule see trall ja möll ei meeldinud, muusika oli vali, ja ma hakkasin emmet kiusama ja emmel aina rohkem ja rohkem kõtu valutama hakkas. Emme ei teinud väljagi minust, sest arvas,et ma jälle tõukan teda..see trall lõppes ja läksime taas vanaema juurde..kell oli juba kuskil neli kui emme istus arvutis ja rääksi oma emmega ,ehk teise vanaemaga..valud juba käisid pea 4-5 minutiliste vahedega..emme mõtles,et ei ole mõtet kiirabisse minna, kuna ma jälle teen oma trikke..aga vanaema ütles "MARSS HAIGLASSE, SA HAKKAD SÜNNITAMA !"
Emme lasi siis teisel vanaemal kohe kiirabi kutsuda...sõitsime haiglasse,emme täitis paberid ja kästi emmel lauale minna, et emmet kontrollida. Avatus oli juba kuskil 6 cm  ja emme sai arstitädi käest riielda,et miks emme varem kohale ei tuld.  Siis hakkas see trall pihta...emme viidi oma tuppa, kus ta end valmis sättis, riidesse pani ja jäi ootama millal ma tulla saaksin.. emmel lõigati ka seekord "bassein" katki, kuna emmel see pidi nii paks olema,et ei mina ega venna suutnud välja sealt ise pugeda. Minuga oli emmel väga lihtne, tulin ilusti välja, emmet katki ei teinud, ainuke asi mis oli,juhtus see,et emmel läksid tuhud või pressid üle (ma enam täpselt ei mäleta) ja siis ,pidi emme kogu oma jõuvara kokku riisuma ja punnitama kõigest väest,et ma saaksin emme ja venna juurde tulla ja emme tegi seda, arstitädi andis mulle natukene ka õhku kuna emmel läksid need tuhud-pressid siis üle kui minul oli juba pea väljas. Aga minuga oli kõik korras ja välja emme minu saigi. 
Arstitädi pani minu emme kõhu peale...seal oli hea olla. soe ja emme kaisutas mind õrnalt.
Aeg läks mööda ja arstitädi pidi mind kaaluma ja mõõtma.. arstitädi pani siis minu kaalu peale ja tädi tegi niii suured silmad kui ütles minu sünnikaaluks 5192g ja pikkuseks 56cm.  Emme oli õnnelik,et tal sündis suur ,ilus ja tugev tütar nimega Eleanora :)
Paari päeva pärast saime koju..vanaema viis meid oma koju..emme sai minu ja vennaga ilusti hakkama.. hoidis meid ja armastas ja armastab meid väga.
Emme kasvatas meid vennaga kahekesi aastani 2013 , nüüd kohtas emme issit kellega me kõik koos ootame titat :) 
 Mina , Eleanora , sündisin 18.04.2010 kell 21.43