Teate, ma olen viimaste aastate jooksul tegelikult igasugusest internetist ja mobiilindusest eemaldunud. Eriti hästi tuli mul see välja siis, kui ma ei pidanud arvutiga iga päev tööd tegema. Viimased poolteist aastat olen ma aga pidanud seda tegema ja vanad harjumused on vaikselt ka tagasi tulnud. Üks asi, mis aga ei ole muutunud, on see, et mulle ei meeldi telefoni teel suhelda. Eriti siis lähedastega. Ma ei ole kunagi armastanud sõnumeid vahetada või oma kallimaga iga päev telefoni teel vestelda, lihtsalt niisama. Õnneks on mu teine pool täpselt sama meelt ning nii me õnnelikult oleme elanud.
Mõni aeg tagasi sattusin televiisorist vaatama telesarja „Castle,“ kus ühel osalistest hakkas naine kohe-kohe sünnitama ehk oli juba täiega rase ja hormonaalne. Mis väljendus siis selles, et ta helistas oma mehele pidevalt, nii palju kui jaksas, lihtsalt, et kontrollida, kas mees ikka vastab oma telefonile igal ajal ja on kättesaadav. Muigasin siis vaikselt selle peale, et issand, kui tüütu võib olla kogu aeg kättesaadav olla ja telefoni otsas rippuda… Eriti veel lihtsalt niisama, igaks juhuks.
Ja nüüd siis on nii, et… Tere, mina olen Stina ja mina olengi see naine, kes oma mehele pidevalt helistab, lihtsalt, et kontrollida, kas ta on kättesaadav. Okei, see on kerge liialdus, päris lambist ma ikka ei helista. Aga veits imelik olen küll.
Nimelt, kui mul tekib mehega suhtlemise järele vajadus, mis see siis ka ei oleks, ma helistan. Normaalne, eks. Ja kõik lõppekski selle ühe kõnega, kui mu mees nii lontu ei oleks ja oma telefoni pidevalt endast eemale ei jätaks. Nii pea, kui ta ei ole esimesel korral telefonile vastanud, vallandub minust hormonaalne rase koletis, kes hakkab nonstop lihtsalt oma mehele helistama. Ja nii ma võin talle teha 8-9 vastamata kõnet järjest. Ise samal ajal olen loomulikult totaalselt närvis, nutan või urisen, sest mis oleks, kui ma praegu keset tänavat kuskil sünnitaksin, eks ole?!
Misest et siiani pole sellist olukorda tekkinud ja ma tean väga hästi, et sünnitamine ei käi sõrme nipsutamisega ning tal on aega tunde, et reageerida… Mul on ju vaja, et ta KOHE reageeriks! Ehk ma ei tea, millal või kuidas see juhtus, aga minust on saanud see hull hormonaalne naine…
