Eestis teostati 2018. aastal 3011 viljatusravi tsüklit, mis on viis protsenti enam kui aasta varem. Kehavälise viljastamise abil sündis 2018. aastal 444 last - 14 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Kõigist elussündidest moodustab see kolm protsenti.
2018. aastal kõige sagedamini kasutatud viljatusravi meetodid olid Ravimiameti andmeil külmutatud embrüo siirdamine (FET) ja intratsütoplasmaatiline injektsioon (ICSI). ICSI on kehavälise viljastamise meetod, mida kasutatakse mehe raskema viljatuse ravi korral.
Kõige vähem kasutati emakasisese inseminatsiooni meetodit (IUI). Siiski on IUI meetodi kasutamine kasvanud kõige enam: võrreldes 2017. aastaga kasutati seda 25 protsendi võrra rohkem. IUI meetod on protseduur, mille käigus seemnerakud sisestatakse spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. Protseduuri rakendatakse peamiselt mehe sperma kergema viljatuse või emakakaela probleemidest tingitud probleemide raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.
Kõige enam kasutavad erinevaid viljatusravi meetodeid alla 39-aastased naised. Peaaegu pooled, 44 protsenti viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele naistele. Viljatusravi kasutamine kasvas 2018. aastal kõige enam 40-aastaste naiste seas (27 protsenti) ning vähenes 41-aastaste ja vanemate seas (5 protsenti).
Kuni 2017. aastani siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Alates 2017. aastast trend muutus ning kõige sagedasem on ühe embrüo siirdamine.
Haigekassa andmetel oli 2018. aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa 2,481 miljonit eurot. Kui 2017. aastal oli raviarvete summa samal tasemel varasema aastaga, siis 2018. aastal tõusid Haigekassa kulud viljatusravi teenustele 4 protsenti. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt on tõusnud aastaga ka kehavälise viljastamise piirhind 653 eurolt 687 eurole.
Kliinilise rasedusega lõppes 2017. aastal 890 kunstlikku viljastamist, mis moodustab 30 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. Suurema osa, täpsemalt 83 protsenti kliiniliste raseduste korral kasutati partnerannetust, millele järgnesid mõlemad 7 protsendiga mitte-partneri doonor-munaraku kasutamine ning mitte-partneri doonorsperma kasutamine. Kunstliku viljastamise käigus tekkinud kõrvalekaldeid ja kõrvaltoimeid esines 10 patsiendil.
Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2018. aastal kehavälise viljastamise abil 444 last, mida on 14 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Kõigist elussündidest moodustab see kolm protsenti.
Viljatusravi puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Kuigi tervelt kolm last sajast sünnib Eestis kunstliku viljastamise abil, on see ikka veel teema, millest räägitakse vähe. Kas Sina oleksid nõus jagama oma kogemust kunstliku viljastamisega?
