On palju erinevaid põhjuseid, miks võib olla vaja keisrilõiget teostada. Mõnikord lõppevad loomulikuna alanud sünnitused keisrilõikega, aga mõnikord on need ette planeeritud. Millised on levinumad põhjused, miks seda teha?
Informatsiooni jagab Emmede Klubi ämmaemand Inese Kampusa.
Platsenta täielik eesasetus.
Keisrilõike kasuks võidakse otsustada siis, kui platsenta on täielikult või osaliselt emakakaela katnud. Keskmiselt on 1/200 naisest kolmandal trimestril platsenta eesasetus. Tavaliselt määratakse emale voodirežiim ja tihedamad arstivisiidid.
Kui platsenta asub osaliselt emakakaelal, on võimalik ka ise sünnitada, aga selle otsuse peab tegema arst.
Platsenta irdumine.
Platsenta irdumist esineb kõige sagedamini kolmandal trimestril. Statistika järgi võib 1% rasedatest esineda platsenta irdumist. Kõige sagedasemad sümptomid on verejooks ja/või valud emakas. Selline olukord takistab lapse võimet hapnikku saada ja tulebki keisrilõike kasuks otsustada.
Tuharseis.
Kui laps on kõhus tuharseisus, tehakse enamasti keisrilõige. Kuigi jah, mõni ema saab ka loomulikul teel sünnitada.
Kui aga laps on ohus või tema nabanöör on sõlmes ( ümber kaela), on keisrilõige hädavajalik.
Nabanööri pitsumine.
Sellist olukorda ei teki küll tihti, aga see võib juhtuda, kui nabanöör libiseb läbi emakakaela enne, kui laps on sündinud. See võib omakorda põhjustada nabanöörile survet ja takistab verevoolu lapseni.
Lapse hapnikupuudus.
Kõige tavalisem põhjus, miks loomulik sünnitus lõppeb keisrilõikega.
Mitte edenev sünnitus.
Kui emakakael ei avane edasi, sünnitustegevus on aeglustunud või seisma jäänud, võidakse samuti keisrilõige teha.
Tavaliselt otsustavad arstid selle kasuks sünnituse teisel etapil ja kui emakakael ei ole üle 5cm avanenud või sünnitegevus on aeglustunud/seisma jäänud.
Järgnev sünnitus peale keisrilõiget.
90% naistest, kellele on tehtud keisrilõige, on järgmisel sünnitused võimelised seda ise tegema. Suurim risk on seotud keisrilõike armiga, mis võib sünnituse käigus rebeneda. Mõnel juhul peab järgmise sünnituse ajal arst beebi ilmale tooma.
Genitaalherpes.
Kui emal on genitaalherpes aktiivselt välja löönud, võidakse keisrilõiget pakkuda, et laps sünnitusteedest läbi tulles viirusesse ei nakatuks.
Diabeet.
Kui naisel on enne või raseduse ajal tekkinud diabeet, on tõenäoline, et laps on suur ja naine võib suuremaid tüsistusi saada. Ka sel juhul võidakse keisrilõige teha.
Preeklampsia.
Preeklampsia on kõrge vererõhk raseduse ajal. See võib vähendada vere ja hapniku lapseni jõudmist. Tuleb märkida, et ainult preeklampsia tõsisematel juhtudel määratakse naisele keisrilõige.
Kaasasündinud väärarengud.
Kui lapsele on diagnoositud kaasasündinud väärareng, võidakse keisrilõige teha, et ennetada sünnituse käigust tekkivad lisakomplikatsioone.
Kaks või enam last.
Kaksikuid ootav ema võib ka loomulikult sünnitada - kõik sõltub laste asendist ja suurusest. Kuid kui ema ootab kolmikuid ( või enam lapsi), tehakse üldiselt keisrilõige.
Emmede Klubi
