Sünnihetke pidamine elu algusmomendiks on mõnesmõttes väär. Inimese elu saab alguse viljastumishetkel ja emaüsast väljumine ei muuda üldjuhul kuigi palju seda, milline inimene on. Sellegipoolest peetakse inimese sünnikuupäeva ja seda, millises tähtkujus ta sünnib, tema loomu juures oluliseks näitajaks. Miks, arutleb Tuul Sepp Sirbis.
Astroloogia kuulub pseudoteaduste alla. Teadusliku meetodi abil tõestada päikesemärgi mõju inimese eluõnnele on võimatu. Tegemist on sisuliselt valetamise pealt rahateenimisega. Sellest hoolimata kinnitavad väga paljud tublid ja arukad inimesed horoskoopidest rääkides, et „midagi seal ikkagi on“. Miks see siis nii on?
Esimene lihtne seletus horoskoopide paikapidavusele on nähtus nimega kinnituskalduvus (confirmation bias). Kinnituskalduvus on kalduvus välja otsida ja eelistada uskumusi toetavaid fakte ning tõlgendada informatsiooni nii, et see kinnitab olemasolevaid veendumusi, aga sealjuures ei pöörata tähelepanu alternatiivsetele võimalustele ja seletustele. Inimestele jäävad valikuliselt meelde vaid need olukorrad, kus horoskoobiennustused paika olid pidanud.
Teine seletus horoskoopide paikapidavusele tuleneb nn Foreri efektist. See selgitab inimese kalduvust hinnata omaenda kohta käivaks väiteid, mis on üsna üldised ja kehtivad väga paljude kohta. Efekt on nime saanud psühholoog Bertram Foreri järgi, kes oma katsetega näitas, et kiputakse omaks võtma üldisi uduseid isiksusekirjeldusi, taipamata, et sama kehtib tegelikult pea kõigi kohta.
Foreri isiksusekirjeldus kõlas järgmiselt: „Sa vajad teiste heakskiitu ja imetlust. Enda suhtes kipud olema kriitiline. Sul on palju kasutamata potentsiaali, mille saaksid enda kasuks tööle panna. Sinu isiksuses esineb küll nõrkusi, kuid üldiselt suudad neid kompenseerida. Seksuaalelus on sul esinenud probleeme. Kuigi väljapoole paistad distsiplineeritud ja enesekindel, oled mõnikord sisemiselt ebakindel ja murelik. Ajuti kahtled sügavalt, kas langetasid õige otsuse. Sulle meeldivad aeg-ajalt toimuvad muutused, üksluise eluga muutud rahutuks. Pead ennast sõltumatuks mõtlejaks ja ilma veenvate tõenditeta teiste väidetega ei nõustu. Elu on õpetanud, et liigne avameelsus ei ole alati arukas. Oled ajuti väga ekstravertne ja seltskondlik, kuid mõnikord muutud vaoshoituks ja ettevaatlikuks. Mõned sinu püstitatud eesmärgid on ebarealistlikud. Üheks peamiseks elueesmärgiks on turvalisus.“
Kas on täpselt nagu sina? Uskumatu, kas pole? Foreri katsealused arvasid, et kirjeldus nende kohta on saadud isiksusetesti põhjal, ja pidasid tulemust paikapidavaks. Tegelikult said kõik katsealused täpselt sama kirjelduse.
Sünniaeg tõesti mõjutab inimese omadusi, kuid mitte tähtkuju, millesse sünnitakse, vaid aastaaeg, mil sünnitakse. Sünniajaga on seotud skisofreenia, bipolaarse häire, sügava depressiooni, suitsiidikäitumise, allergiate, düsleksia, eesnäärmevähi, verevalumite, higamisteede nakkuste, südamehaiguste jm esimnemine ning sportlikud saavutused elus.
Põhjuseks ei ole mitte taevatähed, vaid keskkonnategurid: näiteks on talviti ja suviti erinev inimeste saadav päikesekiirguse hulk (D-vitamiin), liikumisaktiivsus, värske toidu kättesaadavus, viirushaiguste levik, tolmulestade levik õhus jms. Näiteks tippjalgpallurid on üldjuhul sündinud aasta alguses ja aasta lõpus sündinuid tippude hulgas peaaegu polegi, sest spordivõistlustel peetakse arvestust sünniaasta järgi ning eelis on seega aasta alguse lastel - saavutatav edu motiveerib aga rohkem pingutama.
Sünniaeg mõjutab tõepoolest ka iseloomu, sest aastaaeg mõjutab meie ajus neurotransmittereid nagu dopamiin ja serotoniin. Nt: suvel sündinutel esineb sagedamini meeleolu kiiret kõikumist, kevadised ja suvised sünnipäevalapsed on sagedamini ülemäära positiivsed, talvelapsed on vähem ärrituvad ning talvel sündinutel esineb sagedamini depressiooni.
(Loe sünniaja mõjust inimese elule pikemalt Sirbist!)
Seega taevatähed inimese olemust ei mõjuta, sünniaeg aga küll.