Karm reaalsus ka Eestis: raseduse ajal meelemürke tarbivatel emadel sünnivad sõltlastest lapsed

Karm reaalsus ka Eestis: raseduse ajal meelemürke tarbivatel emadel sünnivad sõltlastest lapsed

24. Nov 16:16 Emmede Klubi Emmede Klubi

Tallinna Lastehaiglasse on viimase kahe aasta jooksul jõudnud kümme beebit, kes said kohe pärast sündimist narkovõõrutusravi. Olgu aga tegemist alkoholi-, narko- või antidepressandisõltuvusega – beebi kannatab sõltuvuse ja sellest võõrutamise käes sama tugevasti kui täiskasvanu. Alkoholisõltuvuse tagajärjed on veelgi hullemad, jättes kahjustusi igaveseks.

Selliste lastega tegelevaid spetsialiste intervjueeris Silja Oja Sotsiaalkindlustusametist.

Sünnitusealised sõltlased

Ametlikku statistikat Eestis alkohoolikute-narkomaanide-toimetulematute emade arvu kohta ei ole, kuid umbkaudsed arvutused saab teha.

„Eestis on praeguse seisuga hinnanguliselt 8000–9000 nn süstivat narkomaani. Sajandivahetuse paiku oli neid aga 20 000–30 000. Hinnanguliselt veerand narkootikumide süstijatest on naised, seega viimase hinnangu põhjal umbes 2000–2500 ja need on kõik noored ehk sünnitusealised naised," kommenteerib Tervise Arengu Instituudi (TAI) kommunikatsioonijuht Valdo Jahilo.

"Märksa levinum on alkoholi kuritarvitamine. Eri uuringute järgi võib 4–10% Eesti naistest vanuses 16–64 esineda tõsisemaid alkoholi tarvitamisega seotud probleeme ehk tervist ohustavat tarvitamist. Jällegi on see probleem sagedasem just nooremas vanusrühmas ehk sünnitusealiste hulgas.“

Sõltlastel sünnivad sõltlastest beebid

Sõltlastest beebide võõrutusraviga tegeletakse Eestis alates 1990ndate keskpaigast. Tallinna Lastehaiglas, kus ravitakse kogu Põhja-Eesti titasid, tegeleb selliste lastega doktor Merle Paluste, kes on vastsündinute ja imikute osakonnas arstina töötanud juba 35 aastat.

„Meie osakonda jõuavad teiste seas ka sõltlaste vastsündinud, kel on meditsiinilisi probleeme. Olgu siis tegemist alkoholi-, narko- või antidepressandisõltuvusega – beebi kannatab sõltuvuse ja sellest võõrutamise käes sama tugevasti kui täiskasvanu. Vastsündinute võõrutusnähud võivad olla nii psüühilised kui ka füüsilised – sage nutt, valud liigestes ja lihastes, krambid, hingamis- ja seedehäired,“ kirjeldab doktor Paluste.

Sõltlastest emad kaovad kiiresti vaateväljast

„Huvitaval kombel näen viimastel aastatel aina vähem aktiivselt tarvitavaid uimastisõltlastest emasid. Meie vaatevälja satuvad enamasti metadoon-asendusravil olevad naised, kes on juba ise varasemalt seoses oma sõltuvusprobleemiga meditsiinisüsteemi poole pöördunud (metadoon aitab lõpetada fentanüüli, heroiini või teiste opioidide tarvitamist).

Muidugi on ka üldine sündivuse vähenenemine üheks põhjuseks, aga arvan, et narko- ja alkosõltuvusega emad lihtsalt kaovad meie vaateväljast. Tänapäeval saab ju pärast sünnitust ühe või kahe päevaga koju ja nii kaua suudab iga narkomaan või alkohoolik kaine olla. Narkootikumi võõrutussündroom ei pruugi aga beebil tema esimestel elupäevadel avalduda. Olenevalt ema poolt tarbitud sõltuvusainest võib lapsel tekkida võõrutussündroom (rahutus, seedehäired) alles kahe nädala pärast,“ räägib lastearst, kelle hinnangul vajaks tegelikult umbes 60-90% narkosõltlastest emade lapsi jälgimist ja ravi haiglas.

Kui palju on liiga palju?

Milline lapseootel naine on narkomaan või alkohoolik – kui palju on liiga palju „Narkomaan on narkootiliste ainete regulaarne tarvitaja. Sama kehtib alkoholi kohta. Ja regulaarsus ei tähenda siinkohal igapäevast, vaid ka kord nädalas tarvitamist – kui ikka ükski nädalavahetus ega pidu ei möödu ilma sõltuvusaineteta, siis on ilmselt tegemist sõltuvusega.“

„See, kui palju narkootilised ained või alkohol loodet kahjustavad, sõltub naise geneetikast ja üldisest tervisest, aga kindlasti ka kogusest. Ka pits viina võib esimesel trimestril lootele organikahjustusi tekitada,“ hoiatab doktor ja lisab, et ka sõltlastest isad mõjutavad last – mitte küll looteeas, vaid edasises elukeskkonnas, kus sõltuvusega võib kaasneda hooletusse jätmine ja vägivald.

Eri sõltuvusained tekitavad beebidel eri sümptomeid

Narkootikumide mõju lootele tuleneb narkootikumi tüübist. Kõige õrnem on loode raseduse esimese kolme kuu jooksul, sel perioodil võivad kõik narkootikumid põhjustada organkahjustusi. „See, kui suured need kahjustused on, sõltub doosist, tarbimise sagedusest ja ema tervisest. Hilisematel raseduskuudel tarbitud narkootikumid põhjustavad kindlasti võõrutust ja psüühilisi häireid. Esmased võõrutussündroomi sümptomid küll taanduvad, kuid koolieas võib lapsel esineda keskendumishäireid ja õpiraskusi,“ selgitab doktor Paluste.

„Kui vaadata eri narkootiliste ainete gruppe, siis suhteliselt raskemate tagajärgedega on sünteetilised opioidid nagu näiteks fentanüül. Nn kõrgklassi narkootikum kokaiin põhjustab aga pigem organsüsteemide anomaaliaid, millest tingituna rasedused ka sagedamini katkevad,“ lisab ta.

Kõigele vaatamata kasvavad uimastisõltlaste lapsed enamasti füüsiliselt tervetena. Nad teevad küll läbi ränga võõrutusperioodi, kuid hilisem vaimne areng on enamasti eakohane.

Doktor Paluste sõnul on alkohol see, mille mõju on loote organsüsteemidele tugevam ja kahjustused püsivamad kui teiste sõltuvusainete puhul. Alkoholikahjustusega laste vaimne areng võib olla eakaaslastest tunduvalt madalam. Ka sünnib alkoholikahjustusega lapsi rohkem, sest alkohol on meie ühiskonnas levinum kui narkootikumid.

Lapsed, kelle tervise on looteeas röövinud alkohol

Ligi pooled alkohoolikute lastest kannatavad fetaalse akoholisündroomi (FAS) all. See on katustermin, mida kasutatakse ema alkoholitarbimisest lootele tekitatud kahjustuste kirjeldamiseks. Maailmastatistika järgi sünnib selliseid lapsi tuhande vastsündinu kohta 1,9–4, mõnes riigis ka 6.

„FAS peegeldub kõigepealt beebi omapärases välimuses, näo mikrostigmades, mille arsti silm tunneb ära. Sagedased on neil lastel südamerike, kasvupeetus ja kuulmislangus. Neil võib esineda nägemisnärvi- ja neeruanomaaliaid. Sarnaselt narkomaanide lastele on nad sünnijärgselt rahutud, neil kujuneb võõrutussündroom,“ kirjeldab doktor.

Doktor Paluste näitab mulle minu meelest täiesti tavalise tita pilti ja selgitab, mis on need tunnused, mille järgi arstid saavad aru, et lapsel on fetaalalkoholi sündroom.

„Füüsiline areng on neil tavaliselt täiesti normaalne, nad hakkavad õigel ajal käima, aga kõne võib hilineda ja vaimne areng on madalam. Neil on kindlasti tulevikus tähelepanudefitsiit ja keskendumisvõime langus, mis omakorda ennustab õpiraskusi, aga see ei tähenda veel aktiivsus-tähelepanuhäiret (ATH),“ lisab ta.

„Ka täiskasvanud inimese puhul on FAS välimus äratuntav eelkõige arsti jaoks, tänaval see silma ei paista. Tihti on ka beebi vanemad ise FAS-välimusega, sest alkoholism on perekonnas nii mõnigi kord nn edasipärandatav haigus,“ ohkab doktor Paluste.

Kui sünnib sõltuvusprobleemidega ema laps

„Tallinna Lastehaigla vastsündinute osakonnas on meil välja kujunenud kindel korraldus puhuks, kui haiglasse saabub sõltuvusprobleemidega ema. Informeerime perekonnast elukohajärgset sotsiaaltöötajat ja palume, et ta teeks kodukülastuse ajal, mil ema ja laps on veel meie juures. Me ei lase ühtegi sellist beebit koju enne, kui me pole kontrollinud, kas kodus on küte ja katus pea kohal ning – võimalike vägivallaprobleemide ennetamiseks – milline on ema elukaaslane.

Enne lapse lõplikku väljakirjutamist korraldame ümarlaua, kus osalevad kohaliku omavalitsuse või linnaosavalitsuse lastekaitsespetsialist, beebi vanemad, nende tugiisik (tavaliselt vanaema, kes peab olema valmis tulevikus laste eest hoolitsema, kui lapsevanem näiteks alkoholist tsüklisse langeb) ja meie ise ehk arstid. Me läheme ümarlauale üldjuhul eesmärgiga anda laps koju,“ selgitab lastearst.

„Tavaliselt on ema ja laps ümarlaua toimumise ajaks juba 2–3 nädalat meie juures haiglas viibinud ning arstidel on tekkinud arvamus, kas ema on võimeline last turvaliselt kasvatama. Selle ajaga saame emast üsna hea pildi, sest tõeline sõltlane ei pea haiglas nii kaua kainelt vastu. Narkootikumide tarvitamise kahtluse puhul teeme uriini toksikoloogilisi analüüse ja alkoholi tarvitamise tagajärjed on ju kohe näha ja tunda,“ lisab ta.

Igapäevatarvitaja laps haiglast koju ei lähe

Põhjamaades käib asi nii, et sõltlasest emaga tegeletakse juba enne sünnitust (mõjutatakse pöörduma metadooni-asendusravile) ja peale sünnitust saadetakse sünnitusmajast koos lapsega spetsiaalsesse turvakodusse, kus teda toetatakse ainetest loobumisel ja õpetatakse eluga toime tulema. Meil selliseid turvakodusid ei ole. Eestis ei saa suunata ema koos lapsega haiglast turvakodusse, kus teda vanemaks kasvamisel toetataks.

„Sundravi pole Eestis olemas,“ ütleb doktor Paluste. „Küll aga on teatud juhtudel võimalik panna ema valiku ette: laps kas eraldatakse temast või ta kirjutab alla lepingule, et nõustub minema kinnisele võõrutusravile. Kui ta režiimi rikub, eraldatakse laps perest lõplikult. Selline ravi kestab tavaliselt 6 kuud kuni aasta ja sel ajal elab laps kas asenduskodus või näiteks vanaema juures.“

„Kui ema igapäevane narkootikumide või alkoholi tarbimine leiab kinnitust, siis laps sünnitusmajast koju ei lähe. Selline info tuleb naabrite, perearsti ja sotsiaaltöötajate abiga tavaliselt välja. Siis on otsustamise koht – kas laps läheb mõne sugulase juurde eestkostele, väikelaste turvakodusse või uude perre. Igal juhul on armastav pere – kas sugulaste pere või hoolduspere – lapsele parem valik,“ kinnitab lastearst.

„Kui on näha, et ema ei suuda oma beebi eest hoolitseda, siis hakkab Sotsiaalkindlustusameti spetsialist ilma vanemlikke õigusi puudutavat kohtuotsust ära ootamata beebile hooldusperet otsima. Ema saab oma vanemlikest õigustest muidugi ka ise notariaalselt loobuda ja siis on beebi kohe valmis ka lapsendamiseks“ selgitab doktor.

Millega peaks sõltlasest beebi kasvatamisel arvestama?

„Ma ei taha küll tulevasi hooldusvanemaid hirmutada, aga räägin alati neile kõik ohud ausalt ära. Narkomaani laps on tulevikus pigem vaimselt võimekas, aga muidugi ei pruugi. FAS-lastel tulevad kooliraskused üsna kindlalt. Mõlemal puhul esineb ka kasvatusraskusi. Samas hästi palju sõltub vanematest ja sellest, kui palju ja kui teadlikult nad lapsega tegelevad. Enne otsuse tegemist peaksid tulevased vanemad tutvuma vastava kirjandusega ja võimalusel vestlema nendega, kes varem on selle tee läbi käinud. Selline laps vajab väga rahulikku ja stabiilset ümbrust. Võrreldes asenduskoduga, kus on rohkem lapsi koos ja keskkond lärmakam, on rahulik hoolduspere sellise lapse jaoks ideaalne koht,“ räägib doktor Paluste.

„Sõltuvusprobleemidega ema lapse, eriti FAS-lapse hoolduspereks hakkamine peab olema väga teadlik otsus, mis ei sünni suure hurraaga ja kiirustades. Ja aega peab perel tulevikus palju olema. Tegelikult ei saa öelda, kellele selline laps sobib ja kellele mitte, sest vanemad kasvavad koos lastega ja alati on kõik võimalik,“ lisab doktor.

Tallinna Lastehaiglas jälgitakse sõltuvusprobleemidega ema lapse arengut kuni nende kaheaastaseks saamiseni. Teisest eluaastast edasi tegeleb lapsega perearst, suunab teda silmaarstile ja kuulmiskontrolli. Tõenäoliselt vajab laps ka psühholoogi ja logopeedi tuge, seega on parem valida lasteaed, kus töötab ka logopeed. Hooldusvanematel soovitab doktor Paluste lapse paremaks aitamiseks spetsialistidele alati lapse taust ära rääkida.

Kui hoolduspere soovib, võib ta paluda perearsti, et too suunaks lapse Tallinna Lastehaigla riskivastsündinute keskusesse lastearsti konsultatsioonile. Siit saavad soovi korral konsultatsiooni ka kõik need hooldusvanemad, kelle sõltuvussündroomiga beebi ei olnud sünnijärgselt lastehaiglas.

Kui beebile tutvustatakse tema uut peret

„Võõrutussündroomiga beebid on sünni järgselt väga rahutud, nad võivad esimestel päevadel karjuda 24 tundi järjest. Neil on sõltuvusega heideldes samad värinad, sügelus, süljevool ja kõhulahtisus nagu täiskasvanulgi. Võõrutusravi kestab keskmiselt kuus nädalat. Kohtumine uute vanematega ei toimu tavaliselt selles faasis,“ kirjeldab lastearst karmi reaalsust. Keskmisest rahutumad võivad need beebid olla kuni 6 kuud. „Aga ka täiesti tavalised vastsündinud on teinekord väga rahutud, nutavad gaasivaludes ja emad-isad magavad vahetustega,“ lisab ta.

„Kui beebile on leitud haiglaravi jooksul uued potentsiaalsed vanemad, kohtuvad nad beebiga meie juures haiglas ja teevad siis hiljemalt nädala jooksul otsuse, kas nad soovivad hakata beebile pereks. Positiivse otsuse järel veedavad nad beebiga koos terve nädala haiglas, kus meie personal on neile toeks. See on uute vanemate jaoks tavaliselt nende esimene laps, keda nad on aastaid oodanud. Mina oma praktikas pole näinud ühtki hoolduspere kandidaati, kes oleks haiglas neile pakutud beebile „ei“ öelnud,“ kinnitab doktor Paluste ja lisab, et tulevastel vanematel on enne kaaluka otsuse tegemist põhjalik ülevaade lapse tervislikust seisundist ja võimalikest väljakutsetest, mis tulevikus ees ootavad.

„Kui uus ema või isa võtab beebi sülle ja temaga õrnalt räägib, talle naeratab, siis beebi ju tunneb seda soojust, mis kasuvanemast kiirgab. Need beebid on kõigele vaatamata ikkagi armsad vastsündinud, kes suudavad oma kasuvanemad kohe ära võluda. See on alati selline emotsionaalne hetk,“ kirjeldab doktor ja järsku on seda emotsiooni tunda terves ta kabinetis.

 

 

Kui Sind huvitab hoolduspereks saamine, siis uuri lisa veebilehelt hoolduspere.ee või kirjuta aadressil asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Kui oled sõltlane ja otsid abi, siis pöördu: