Mulle hakkas juba tunduma, et see igakuine ämmaemanda juures käimine on üks tulutu tegevus. Mul lihtsalt ei ole mitte midagi, mille üle eriliselt kurta ja ükski pissiproov ei näita ka ohumärke. Iga kord istun seal kokku nii umbes veerand tundi.
Viimane kord aga teavitas mu armas ämmaemand mind sellest, et pean minema tegema sellist lõbusat asja nagu glükoosi taluvuse test. Ausalt öeldes, olin põnevil, sest viimaks nagu toimub ka miskit! Siis ta aga selgitas, misasi see on ja mis ma tegema pean.
Niisiis, glükoosi taluvuse test on uuring, millega diagnoositakse glükoosi ainevahetushäired. Loote osasiseseks kasvuks ja arenguks on oluline hoida veresuhkur normilähedasel tasemel, mistõttu kontrollitakse raseduse ajal regulaarselt ka vere ja uriini suhkrusisaldust.
Minu vere ja uriini suhkrusisaldust on seni kontrollitud ainult siis, kui olen olnud eelmise päeva õhtust saati söömata. Ja siis on ta olnud küll normis, aga ilmselt mitte nii lahe kui ta võiks olla. Ämmaemand selgitas ka, et olen rasedate diabeedi n-ö riskigrupis, kuna minu perekonna esineb diabeeti.
Kuidas siis testitakse söönud inimese veresuhkru taset? Eelneval õhtul alates kella 20.00-st ei tohi ma süüa. Hommikul kel 7.30 lähen ITK laborisse, kus võetakse mul verd, millega määratakse tühja kõhu veresuhkur. Korra on mul seda tehtud, nagu öeldud, siis oli see normis. Seejärel antakse juua erilist jookis Glycko Sol, mille ma olen ise endale varem kaasa ostnud ning tund pärast selle joomist võetakse uuesti veresuhkru mõõtmiseks verd. Ja siis veel tund aega hiljem uuesti.
Pane tähele! Selles vahemikus ei tohi ma teha ei muud kui vaid istuda või vetsus käia. Süüa, juua ega liikuda ei tohi, sest liikumine võib veresuhkrut alandada. No johhaidi, saab see alles lõbus olema! Arst soovitas mul lugemist või kudumist kaasa võtta. Nojah. Õnneks ütles ta ka seda, et reeglina on seal teisigi rasedaid või lihtsalt inimesi, kes samal ajal seda testi teevad. See annab lootust, sest mõned korras olen ikka ITK-s arsti kabineti ukse taga istudes rasedatega jutule saanud. Enamasti on nad minust oma rasedusega ees ja saan neilt kogemusi või muid tarkusi ammutada.
Eriti lõbus osa saab olema see mitte söömine. Alles pärast viimase vereproovi võtmist võin süüa päeva esimese eine, mille pean ilmselt kaasa võtma. Ilmselgelt topin ma oma koti banaane ja šokolaadi täis. Vaevalt et jaksaksin end üle tee Sõõrikukohvikusse pudrule vedada, kuigi see tundub mõistlikum plaan. Seal on maru head hommikupudrud ja üldse mõnusad toidud. Eriti mõnusad on leebed hinnad:) Kipun end ikka sinna vedama, kui mingil põhjusel jälle Ravi tänava asutusi külastan.
