Kui maailmas on üks asi, mis paneb inimesed unustama igasuguse elementaarse viisakuse ja naisterahva õiguse privaatsusele, on see rasedus. Keegi ei mõista paremini kui rase naine, mida kuulsused peavad läbi elama, kui igat sentimeetrit nende kehal avalikult kritiseeritakse.
Sind kaalutõusu pärast selja taga klatšivad võõrad pole selle kõrval midagi, kui su lihane vanaema perekondlikul kogunemisel sulle otse näkku on öelnud, kui hiiglaslikuks sa paisunud oled. Niisiis: siin on nimekiri asjadest, mida keegi iialgi rasedale naisele öelda ei tohiks:
„Issand! Uskumatu, kui suur sa ikka oled!“
Vau, tänan sind väga seda mainimast. Ma mõtlesingi, kas keegi on mu rasedakõhtu märganud, aga nüüd, kui ma tean, et olen suur nagu emavaal, tunnen ennast kohe palju paremini. Jah, ma näen seda hirmu sinu silmades. Sa kardad, et ma olen tõenäoliselt sunnitud sünnitama lapse, kes on suur nagu neljaaastane ja ei, ma ei soovi seda vestlust sinuga jätkata. Head aega.
„Kas sa oled kindel, et sul ei ole seal kaksikud!?“
Oi, milline nutikas ja vaimukas kommentaar. Sain aru küll – sa vihjasid mu kõhu suurusele ja pidasid silmas, et küllap kannan ma selles ühe asemel hoopis kahte last. Haa, haa, haa. Anna mulle teada, kui sinu järgmine stand-up etendus toimub! Ja vastuseks sinu küsimusele: jah, ma olen kindel, aga arutan sinu muret kindlasti ka oma ämmaemandaga. Millise meditsiinialase hariduse sa nüüd omandasidki?
„Oi, milline armas pisikene kõhuke!“
Millega võrreldes väike? Kellega sa mind võrdled? See on minu rasedus, minu beebi ja ma olen täpselt selles suuruses, nagu ma olema pean. Tänan sind siiski selle julgustava, lahke kommentaari eest, mille pärast ma järgmine kord kell kolm öösel unetuna muremõtteid mõelda saan. Kui lubad, siis usaldaksin ma siiski oma ämmaemanda ja naistearsti hinnanguid.
„Sa näed kurnatud/õudne/väsinud/nii kahvatu välja!“
Milline suurepärane viis hoolivust ja muret väljendada! Aitäh mainimast, et minu välimus ei vasta täna sinu kõrgetele standarditele. Kui sa juhuslikult märganud ei ole, on mul siin parajasti tegemist uue inimese valmistamisega, aga ma luban edaspidi enne sinuga kohtumist meikimisele rohkem aega pühendada.
„Uskumatu – sa oled ikka veel rase!“
Ee... jah? Ilmselgelt! Teine variant on, et ma jätsin oma beebi kusagile vedelema ja kannan nüüd selle särgi all kohatäitena patju. Kõlab ju tõenäoliselt? Hea vähemalt teada, et sa oled siiamaani taktitundetu. Igatahes, oli tore sinuga taas jutustada, aga ma pean nüüd minema ja selle beebi üles otsima. Issand ise teab, kuhu ma ta jätta võisin!
„Kas sa ei arva, et sa oled emaduse jaoks liiga noor/vana?“
Tundub, et mitte. Eeldame, et kuna ma olen siiani jõudnud, olen ma oma otsuse üle päris õnnelik. Kas sa ei arva, et sa oled inimestega lävimise jaoks natukene liiga ebaviisakas?
„Kas see oli plaanitud?“
Oi, andesta, ma ei tahtnud oma jooki sulle näkku purtsatada, see tuli lihtsalt šokist. Ma nimelt eeldasin, et sa tead, et see pole absoluutselt sinu asi.
„Kas see siin on üks sinu hormoonidest tingitud tujukõikumistest?“
Ee, EI! See siin on ratsionaalne naine, kes on millegi pärast ärritanud ja tõik, et ta on rase, ei anna sulle mingisugust õigust tema emotsioone naeruvääristada ja neid sümptomiteks nimetada. Kui sa teada tahad, on rasedusaegsed hormoonikommentaarid isegi ärritavamad, kui pidevad vihjed PMS’ile. Mõnikord on mul lihtsalt paha tuju, okei?
„Oota kuni... tulevad unetud ööd/sünnitus/ta kõndima õpib!“
See siin ei ole võistlus ja ma ei ürita sind edestada. Ma tahtsin lihtsalt sulle kui sõbrannale muret kurta - ära palun kasuta mu enda tulevikku minu hirmutamiseks. Ma usun, et unetud ööd on kurnavad ja et rasked on ka väikelapseaastad ja laste ülikooli saatmine, aga ma ei tegele sellega praegu. Hetkel olen ma rase ja mõnikord tahaksin ma lihtsalt viriseda oma valutava selja, unisuse ja kohmakuse üle ilma, et keegi mind üleolevalt naiivitariks tembeldaks.
„Oo, ma loodan, et sinu sünnitus tuleb kergem kui minu oma... [sisesta siia traumeeriv sünnituslugu].“
Mina ka! Ma ei plaaninudki tervet rasedust veeta lootes, et sünnitus tuleb kohutav. Ma tean, et asjad ei lähe mõnikord plaanipäraselt, ma tean, et sünniplaan ei ole kivisse raiutud, aga tead sa, mis? Ma saan plaanida head sünnitust ja ma saan sünnituseks valmistuda olles selleks kogemuseks positiivselt meelestatud. Nii et palun, PALUN - lõpeta mulle oma sünnitusest hirmulugude rääkimine! Ma tõesti-tõesti-TÕESTI ei soovi neid kuulda. Pealegi tähendavad sinu õudusjutud tõenäoliselt seda, et sinu sõbranna sünnitus tulebki raske, sest ta on sinu poolt tekitatud hirmust ja õõvast kange!
(Allikas: Bellybelly.com.au)
Emmede Klubi
Mirjam
Madiken, Emmede Klubi toimetus