2023. aastal sündis Eestis kokku 10 769 last, mis on varasema aastaga võrreldes 802 lapse võrra vähem. Loe, kui palju lapsi sündis loomulikul teel, palju keisrilõikega; palju lapsi sünnib enneaegselt, palju mitmikuna ning kuidas on vastsündinute kaal ajaga suurenenud!
Tervise Arengu Instituut avaldas äsja raseduse infosüsteemis möödunud aasta andmed. Toome välja mõningad põnevamad faktid!
- 10 495 naist sünnitas ühe lapse, 135 naist kaks last ning ühel korral sündisid nelikud. Kolmikuid mullu ei sündinud. Mitmiksünnitusi oli 1,3% kõigist sünnitustest.
- Kõigist mullu Eestis sünnitanud naistest 10 622 elavad Eestis, 9 naise elukoht asus välisriigis.
- 4,8% sünnitustest olid enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli 513, neist omakorda 137 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala.
- Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 51% ja 49%).
- Surnult sündis 30 last, mis moodustas 0,3% kõigist sündidest.
- Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2023. aastal 3518 g. Ajavahemikul 1992–2023 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 83g võrra – 1992. aastal oli see 3435 g, 2023. aastal 3518 g.
- Keskmine sünnipikkus oli 51 cm.
- Keisrilõigete osatähtsus oli 21,3%. Loomulikul teel sünnitas 7762 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 603 ning keisrilõikeid tehti 2266 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 700 sünnitajale.
- Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast suurenenud pidevalt. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,5 ja 33,3 aastat.
- Kõige rohkem lapsi sündis 30–34-aasta vanustel naistel.
- Kõige rohkem lapsi sündis mullu Harjumaal.
Sündide statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis, täiendavad andmed sündide ja sünnituste kohta avaldatakse 27.06.2024.
