Beebiootus

Ühel ilusal suvepäeval tundsin, et midagi on teisiti ja et minu sees on vist alguse saanud üks pisike ime. Tegelikult polnud see ju eriti suur üllatus, sest planeerisime titat, aga me ei osanud teda nii ruttu oodata. Järelikult ta tahtis meile tulla ja seda esimesel võimalusel. Sellel hetkel kui kahele positiivsele rasedustestile vannitoas otsa vaatasin valdas mind rahu ja rõõm. Ma ei olnud paanikas, hirmul ega ka rõõmust hullumas, tahtsin vaid tulevasele issile ruttu uudist teatada. Näitasin A-le positiivseid teste ning saime koos rõõmustada. Panin kohe oma naistearsti juurde aja kinni ning ootasin seda väikese ärevusega. "Mõnikord õnnestub see nii kiiresti", ütles mulle naeratav naistearst ja soovis ilusat ootusaega ja andis mulle kaasa esimese pildi meie täpikesest. Kui ma siis kliiniku ukseks välja astusin olin ma otsekui õnneuimas, vati sees, üleni õnnelik. Helistasin kohe A-le ja teatasin talle, et ongi pisike täpike, väike elu minu sees kasvamas. Sel hetkel oleksin tahtnud kõigile uudisest teatada, aga otsustasime et ootame veidi.

Mis edasi? Kus haiglas ma sünnitan? Keda valin endale ämmaemandaks? Kas ta on poiss või tüdruk?

Kuna olen esimest korda beebiootel tekkis mul palju küsimusi. Tegin oma peas väikese järjekorra ja otsustasin et kõige olulisem on valida välja sünnitushaigla ning ämmaemand. Kui ma kunagi olin kindel, et sünnitaksin vaid kõige moodsamas erahaiglas siis nüüd sai esimene ja kiire otsus tehtud pelgalt selle põhjal et ITK-s on parim tehnika. Minu suureks rõõmuks selgus ka see, et selles haiglas saab endale ise ämmaemanda valida. Aga keda valida? Võtsin appi sõber Google ja hakkasin uurima...2 aastat järjest parim ämmaemand, suurepärane inimene, kahe lapse ema, toob päikese välja ja palju muud head- Maila Teramees. Täna võin ka mina tunnistada, et ta tõesti toob päikese välja ning tema vastuvõtult lahkun ma alati hea tujuga.

Raseduse esimene trimester möödus mul väga hästi, olen see õnnelik rase kes ei pidanud wcpotti kallistama ega liiga palju selle pärast muretsema mida süüa saan. Tundsin lõhnu veidi teravamalt ning tahtsin süüa palju värsket nagu näiteks hapukurk, õun ja salatid ning rämpstoit tekitas minus teatavat vastikustunnet, aga muidu olin ma siiski mina ise. Samuti ei võtnud ma raseduse esimeste kuude jooksul kaalus juurde ning ei tundnud ennast halvasti ega olnud eriti väsinud. Minu kallis mees tellis mulle rasedusteemalise raamatu ning ma võisin hakata uurima mis meid ees ootamas on.