Oeh. Nina on kogu aeg kinni ja C-vitamiin ei aita rasedussümptomite vastu.
Iga kord, kui kellelegi rõõmsalt ütlen, et näe, enam polegi oksendanud, on garanteeritud, et just sellel päeval tuleb jälle kogu toit välja. Ikka veel üle päeva.
Ja see nälg! Millal see nälg üle läheb? Ma ärkan siiamaani igal hommikul kell 5 näljast üles. Või olgu, selleks, et pissile minna, aga peale seda tunnen ma, kui meeletult tühi mu kõht on ja mitte kunagi ei ole külmkapis midagi, mida süüa tahaks. Tahaks kohupiima. Või tegelikult, kui ma hakkan eesti toidu peale mõtlema, siis ma sööksin vist ükskõik mida! Siin on kõigel täiesti vale maitse. Ja iga päev on endiselt lahing: mida ma järgmiseks söön? Kui ma selle roa valmis küpsetan, siis kas see maitseb mulle veel selleks ajaks?
Eile otsustasin suures näljas, et teen kartuliputru. Keetsin, ootasin, valmistasin - ja siis ei suutnud suutäitki süüa, sest segasin pudru sisse piima ja sellel oli lihtsalt lehma maitse. Öäkk! Pea käis ringi. Olgu, teen kähku ühe risotto. (Kõik teavad, et risotto ja "kähku" tähendab veel vähemalt 40 minutit nälgimist. Silme eest oli juba must.) Vaaritasin, segasin puljongit hulka, kreemitasin riisist tärklist välja, kõik sujus. Kuni risotto valmis sai ja ma esimese ampsu võtsin. Ja aru sain, et ma ei taha ABSOLUUTSELT seda süüa.
Ja siis tuli nutt.
Mulle on alati väga vähesed toidud maitsenud, aga raseduse ajal on see valik nii väikseks jäänud, et vahel on mul tunne, nagu vihkaks ma üldse kogu toidu mõistet üldiselt. Ja see pidev näljatunne suurendab seda ängi veelgi. Ning ei, see ei ole mingi kehakaaluprobleem või toitumishäire, ma olen vist lihtsalt pirtsakas. Ainult kõik toored ja värsked asjad on mulle alati maitsenud, aga raseduse ajal ei täida need kõhtu.
Ühe toidu siiski leidsin, hurraa! Tegin öösel hummust, päris kikerherneste leotamisest alustades, ja kui hea ning kõhtu täitev see on! Ilmselt on selle nälja taga ikkagi mingi valguvajadus, sest igatahes sain hummuse abil näljast mitmeks heaks tunniks üle ja ei oksendanud hommikul näljast!
16. nädal ja ma kaalun ikka veel 52 kilo. Rasedust alustasin 56-kilosena. Aga tundub, et meie peres ei ole keegi rasedusega väga palju juurde võtnud. Beebikõht igatahes on juba ees ja enam ei ole mingit raseduse varjamist. Ja õhtuti on keegi hakanud kõhu peale seestpoolt tasapisi oma pisikeste varvastega koputama. :)
Kohtusin eelmisel nädalal ühe sõbrannaga, kes on nädalate poolest rasedusega sama kaugel ja käib ikka veel kolm korda nädalas jõusaalis! Ja iga päev tööl. Pole kordagi oksendanud, ei mingeid tujusid ega nuttu, kõht ka välja ei paista. Reisib mööda ilma ringi ja on üldiselt rõõmus ja sama kraps nagu alati. Ütles, et sai rasedusest aru alles 12ndal nädalal. Lihtsalt mitte ühtegi ebatavalist sümptomist ei olnud!
Mine siis võta kinni. Ja siin ma istun ja "põen" järjest läbi kõike, mida võimalik raseduse ajal "põdeda". Viimastest lisandunud "sümptomitest" on viimastel päevadel kogu aeg pearinglus ja kui kusagilt püsti tõusen, kaob pilt mõneks hetkeks täiesti eest ära. See on vist see vererõhu värk.
Olen hakanud viimastel nädalatel püüdma end rohkem liigutada ja trenni teha. Püüan iga päev natuke ujuda ja vesiaeroobikat teha ja teinekord pikemaid jalutuskäike ette võtta, sest ükspäev sain aru, et mul ei ole enam võhma, et tänava lõpunigi kõndida! Eks meil ole siin ka väga palavad 30-40 kraadised ilmad olnud ja päris ausalt arvan ma, et rasedad peaksid selliste kraadide juures heaga kodus ventilaatori või õhukonditsioneeri ääres istuma, aga ma mõtlen, et pean ikkagi oma keha sünnituseks vormis hoidma. Ja pealegi on mu kõht veel nii väike, kuidas ma siis veel hiljem liigun, kui juba praegu hingeldama võtab.
Hirrrmus kange tahtmine on ka juba kõik beebi asjad valmis osta, aga kuna ma õige pea kodumaale tagasi veeren ja seal kõik palju odavam ja orgaanilisem on, siis ei ole meil veel mitte midagi välja valitud. Hangime kõik alles viimasel trimestril. Tean, et ostame beebile reisivoodi, kuna reisimisi tuleb meie elus vähemalt paar korda aastas ette. Ja ikka piilun emmede foorumitest kasutatud riideid, turvahälle ja muud kraami, aga ka need on targem siis osta, kui mul on võimalik kõik oma silmaga üle vaadata. Läheksid need järgmised paar kuud küll ruttu! :)
