Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile elatise suuruse määramist muutva eelnõu. Nüüd on teada ka täpsed numbrid: kui 2021. aastal on miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot, siis pärast seadusmuudatuse jõustmist väheneb see 193 euro peale. Väheneb ka juba varasemalt välja mõistetud elatis.
Praegu on Eestis kehtiv miinimumelatise summa pool kuupalga alammäärast – 2020. ja 2021. aastal 292 eurot kuus ühe lapse kohta.
Uue, ilmselt 1. jaanuarist 2022 kehtima hakkava seaduse järgi on aga miinimumelatiseks 193 eurot. Summa 193 eurot tuleneb uue süsteemiga lisatavatest arvutustest: Eesti perede keskmisele standardeelarvele tuginev baasmäär, millele on lisatud 3% keskmisest brutotöötasust ning millest omakorda lahutatud pool lapsetoetust.
Emmede Klubi on elatise suuruse määramise seadusmuudatusest pikemalt kirjutanud SIIN. Nüüd lisati seaduseelnõule ka rakendussäte: uus ja väiksem alammäär kehtib ka nendele, kellele on juba varasemalt kohtus välja mõistetud miinimumelatis. Seega kui enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist 193 kuni 292 eurot kuus, peab ta alates 1. jaanuarist 2022 tasuma elatist 193 eurot kuus.
Uutes elatise asjades summa välja arvutamise viis on jätkuvalt tavainimesele enam kui segane. Justiitsministeeriumi teatel arvutatakse uusi elatissummasid edaspidi järgmiseid kriteeriume silmas pidades:
- Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 2022. aasta 1. aprillil.
- Elatist saavate laste arv samas peres. Mastaabisäästu arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
- Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.
- Lapse jagatud elukoht. Kui laps elab elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps elab mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erisus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.
Kohus võib seega suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel.
Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb samaks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral minimaalses ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Kooskõlastusi ja tagasisidet ootab ministeerium 21. maiks ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt peaks valminud eelnõu nende töölauale arutamiseks jõudma hiljemalt septembris.
Emad on mures
Internetis ja foorumites, ka Emmede Klubis on paljud lapsevanemad väljendanud oma muret uue süsteemi suhtes. Praegu on Eestis elatise saajateks enamasti lastega koos elavad emad, elatise maksjateks on täna enamasti lastest lahus elavad isad.
Murelike emade seisukoha võib kokku võtta nii: uus süsteem teeb lapse kasvatamisele kuluva raha vanemate vahel näiliselt väga võrdselt pooleks, kuid ei arvesta lapsega koos elava vanema märkimisväärselt suuremat ajalist ja moraalset panust.
Enamasti on lastega koos elav vanem (praegu veel tihti ema) see, kes on lapsehoolduspuhkusel oleku ajal karjääris ja seeläbi sissetulekutes teisest vanemast taha jäänud, kes ärkab hommikuti vara, et keeta putru, sõidutata lapsed kooli ja tuua tagasi, kes ei saa laste kooliajal käia reisil, kes aitab lapsel õhtul matemaatikaülesandeid lahendada, otsib internetist kallite talveriiete sooduspakkumisi, peseb ja triigib lastel hulgaliselt tekkivat musta pesu, istub haige lapsega öösiti üleval ja jääb päevatöölt hoolduslehele, peab juba enne tööpäeva lõppu mõtlema, mida täna õhtusöögiks teha, kes lahendab jonnihoogusid, mängib oma vabal ajal Väikest Poni, puhub marrastatud põlvedele, ootab murelikult koju hiljapeale jäänud teismelist jne. Lapsega koos elaval vanemal on selle ajalise koormuse tõttu ka väiksem võimalus näiteks lisasissetulekut teenida.
Arvestades lapse igapäevasele kasvatamisele kuluvat ajalist ja vaimset ressurssi, mis pole võrreldav korra kuus lõbusa nädalavahetuse korraldamisega, polegi nii ebaaus, kui rahaliselt panustab rohkem lapsest lahus elav vanem – sisuliselt maksab ta ju kinni oma lapse hoidmist ja kasvatamist, mis lisandub materiaalsetele kuludele nagu toit ja eluase. Reaalsus on tihti aga see, et ka raha kulub oluliselt rohkem just sellel vanemal, kes lapsega igapäevaselt koos elab.
Seega koos elatisraha võrdsemalt jaotamisega peaks võrdsemalt jaotama ka lapse kasvatamist – meil pole võimalik saada lahti iganenud olukorrast, kus ema kasvatab ja isa maksab, kui isa ei maksa enam emast rohkem, aga ema kasvatab ikkagi isast rohkem.
Seadusmuudatuse aluseks oleva lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandega saab tutvuda SIIN.
