Justiitsministeeriumil on valminud seaduseelnõu, millega soovitakse muuta lahus elavate vanemate vahelist lapsele elatise maksmise korda – elatis väheneb. Peamine eesmärk on, et miinimumelatis muutuks õiglasemaks nende vanemate jaoks, kes ei suuda praegusel tasemel elatist maksta.
Praegu on Eestis kehtiv miinimumelatise summa pool kuupalga alammäärast – 2020. ja 2021. aastal 292 eurot kuus ühe lapse kohta. See tähendab, et näiteks oma kolmest lapsest lahus elaval isal tuleb laste elatamiseks emale, kelle juures lapsed elavad, maksta 876 eurot kuus.
Justiitsminister Raivo Aegi selgitas, et kuna miinimumpalk on Eestis kiiresti kasvanud ja miinimumelatis koos sellega, siis ei täida süsteem enam eesmärki: lahus elav vanem ei suuda nii palju maksta ja satub tahtmatult võlglaseks, lastega elav vanem aga ei näe seda raha kokkuvõttes ikkagi.
Uue elatissüsteemi aluseks on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi uuring sellest, kui palju raha laste kasvatamisele Eestis tegelikult kulub.
Kuidas edaspidi elatise summat arvutatakse?
1. Elatise määramise aluseks hakkaks olema baassumma, mida korrigeeritakse iga aasta vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. 2020. aastal oleks see 181 eurot.
2. Baassummale lisatakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. 2020. aastal oleks see 42 eurot. Kui aga lapsevanema sissetulek on keskmisest palgast oluliselt suurem või oluliselt väiksem, siis lisatakse 3% tema tegelikust sissetulekust.
Saadud summat, praegusel juhul 181+42=223 eurot, korrigeeritakse edasi vastavalt konkreetse perekonna olukorrale. Enamasti korrigeeritakse summat väiksemaks, mitte suuremaks:
3. Laste arv peres (mastaabisääst): alates teisest lapsest on iga lapse elatise summa 30% väiksem kui esimese lapse elatise summa.
4. Peretoetused. Kui elatise nõudja ehk lapsega koos elav vanem saab oma arvele ka lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse, siis arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui lapsetoetust ja lasterikka pere toetust saab elatise maksja, siis arvestatakse pool toetustest elatise summale juurde.
5. Lapsega koos veedetav aeg. Kui laps elab elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat iga lapsega koos veedetava ööpäeva kohta ühe protsendi võrra tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud baassummast. 2020. aastal 1,80 eurot päevas. Seega kui laps elab nädalavahetusteti isa juures, väheneb elatise summa päevade arvu võrra.
Erijuhtumite puhul (nt lapse erivajadus või vanema väga piiratud võimalused sissetulekut teenida) on kohtul siiski võimalus elatist välja mõista standardvalemist suuremas või väiksemas summas. Sellise erandi tegemine on aga õigustatud vaid mõjuval põhjusel.
Nii oleks näiteks kolme lapse ema saadav elatis praeguse 876 euro asemel tulevikus ca 265 eurot kuus, kui lapsed veedavad ühe nädalavahetuse kuus isaga ja lapsetoetus ning lasterikka pere toetus laekuvad ema arvele.
Kalkulaator aitab leida õige summa
Justiitsministeerium plaanib luua ka veebipõhise kalkulaatori, kuhu lahku läinud vanemad saavad eelnevalt mainitud andmed sisestada, et kalkulaator arvutaks välja konkreetse pere jaoks sobiliku elatise summa kuus.
Loodetavasti aitab kalkulaator hoida ära vanematevahelisi tülisid elatise summa pärast ja vähendada kohtusse pöördumisi elatise väljamõistmist. Kalkulaator ütleks perele ära, mis on suurusjärk, mille kohus niikuinii tõenäoliselt välja mõistaks, ja kaoks põhjus kohtusse minna.
Arvutamise viis võib veel muutuda
Justiitsministeerium tuli eelnõuva välja novembris ja praeguseni on kogutud sellele tagasisidet. Tagasiside arutamiseks kutsus ministeerium 13. jaanuariks kokku ümarlaua, kuhu on kaasatud huvirühmade, teiste ministeeriumite ja kohtute esindajad. Seega võib eelnõu sisu ja elatise arvutamise viis veel muutuda.
Justiitsminister Raivo Aeg sõnas, et üldiselt nõustusid kõik arvamuse esitajad, et kehtiv elatise väljamõistmise kord vajab muutmist. „Suurem osa tagasiside andjaid on rahul eelnõu eesmärkide ja suunaga, kuid tähelepanu vajavad just mõningased arvutuslikud ja konkreetseid protsentuaalseid kõikumisi käsitlevad ettepanekud meie koostatud eelnõus. Kuna antud eelnõu puudutab kahjuks paljude perede ja enim just laste huve, siis soovime huvirühmadega koos kõik nüansid veelkord läbi arutada,“ lisas Aeg.
Eelnõust saab seadus juhul, kui see saadetakse riigikogusse ja viimane selle kinnitab.
Emad on mures
Internetis ja foorumites, ka Emmede Klubis on paljud lapsevanemad väljendanud oma muret planeeritava uue süsteemi suhtes. Praegu on Eestis elatise saajateks enamasti lastega koos elavad emad, elatise maksjateks on täna enamasti lastest lahus elavad isad.
Murelike emade seisukoha võib kokku võtta nii: uus süsteem teeb lapse kasvatamisele kuluva raha vanemate vahel näiliselt väga võrdselt pooleks, kuid ei arvesta lapsega koos elava vanema märkimisväärselt suuremat ajalist ja moraalset panust.
Enamasti on lastega koos elav vanem (praegu veel tihti ema) see, kes on lapsehoolduspuhkusel oleku ajal karjääris ja seeläbi sissetulekutes teisest vanemast taha jäänud, kes ärkab hommikuti vara, et keeta putru, sõidutata lapsed kooli ja tuua tagasi, kes ei saa laste kooliajal käia reisil, kes aitab lapsel õhtul matemaatikaülesandeid lahendada, otsib internetist kallite talveriiete sooduspakkumisi, peseb ja triigib lastel hulgaliselt tekkivat musta pesu, istub haige lapsega öösiti üleval ja jääb päevatöölt hoolduslehele, peab juba enne tööpäeva lõppu mõtlema, mida täna õhtusöögiks teha, kes lahendab jonnihoogusid, mängib oma vabal ajal Väikest Poni, puhub marrastatud põlvedele, ootab murelikult koju hiljapeale jäänud teismelist jne. Lapsega koos elaval vanemal on selle ajalise koormuse tõttu ka väiksem võimalus näiteks lisasissetulekut teenida.
Arvestades lapse igapäevasele kasvatamisele kuluvat ajalist ja vaimset ressurssi, mis pole võrreldav korra kuus lõbusa nädalavahetuse korraldamisega, polegi nii ebaaus, kui rahaliselt panustab rohkem lapsest lahus elav vanem – sisuliselt maksab ta ju kinni oma lapse hoidmist ja kasvatamist, mis lisandub materiaalsetele kuludele nagu toit ja eluase. Reaalsus on tihti aga see, et ka raha kulub oluliselt rohkem just sellel vanemal, kes lapsega igapäevaselt koos elab.
Seega koos elatisraha võrdsemalt jaotamisega peaks võrdsemalt jaotama ka lapse kasvatamist - meil pole võimalik saada lahti iganenud olukorrast, kus ema kasvatab ja isa maksab, kui isa ei maksa enam emast rohkem, aga ema kasvatab ikkagi isast rohkem.
Mida Sina seaduseelnõust arvad – kas selline süsteem oleks endisest õiglasem?
