Me elame ajastul, mil hakatakse viimaks mõistma, et tüdrukud tõesti võivad ja suudavad teha kõike mida poisid.
Viimaks ometi oleme jõudmas sinna, kus me teadvustame endale, et naiste unistusi ja saavutusi ei tohiks takista soostereotüübid. Kus tüdrukud ei pea kandma roosat. Kus igast tüdrukust võib saada teadlane, astronaut või autojuht.
Aga poisid? Millal me lõpetame poiste isiksuste allasurumise, poiste iganenud stereotüüpide raamidesse surumise?
Uurijad on näidanud, et lapsevanemad tunnevad end mugavamalt, kui nende tütred huvituvad traditsioonilistest poiste asjadest (nt masinad, sport). Kuid vanemad tunnevad end ebamugavalt ja püüavad oma lapse käitumist mõjutada või muuta, kui pojad huvituvad traditsioonilistest tüdrukute tegevustest (nt nukud, ballett).
Teisisõnu - tüdrukud võivad olla kes iganes nad tahavad, aga poisid mitte. Tüdrukutele sisendame me, et sa suudad ja võid kõike mida soovid. Poistele sosistame jätkuvalt vargsi, et mitte meditsiiniõeks, mitte koduseks isaks, mitte balletitantsijaks. Tüdrukud võivad valida roosade, siniste ja kollaste riiete vahel, poistele on roosa ja lilla tabu. Haiget saanud naine võib nutta ja otsida terapeudi abi, haiget saanud mehele oleks justkui kohasem oma mured koos alkoholiga alla neelata. Ja nii edasi.
Tegelikult väärivad poisid, täpselt nagu ka tüdrukud, võimalust olla just need kes nad on, saada selleks, kelleks nad tahavad ja kanda seda, mis neile meeldib. Ilma teiste inimeste, eriti oma enda vanemate mõnitusteta.
Sama palju, nagu tüdrukud vajavad tuge, et nad saaksid ja julgeksid soovi korral püüelda juhtivate ametikohtade, ärinduse ja teaduse poole, vajavad poisid tuge, et nad saaksid ja julgeksid huvituda kaunitest kunstidest, haridus- ja sotsiaalvaldkonna ameteist, kodumajandusest.
(Allikas: Motherly)
Kas Sina lubad oma tütrel huvituda spordist, tehnikast ja kanda n-ö poiste riideid? Aga kas aktsepteerid oma poja huvi nukkude, tantsutundide ja roosade rõivaste vastu?
