Õnneliku lõpuga muinasjutud

Õnneliku lõpuga muinasjutud

12. Sep 2013, 00:00 Emmede Klubi Emmede Klubi

Tihti juhtub, et kooliminek mõjutab öist voodimärgamist. Kui see on nii ka teie peres, ole avatud ja otsi sellele lahendusi.

Kõigepealt - et vältida kuseteede probleeme, käige arstil. Lisaks võiks jälgida, palju laps enne und vedelikku tarbib.

Probleem võib psühholoogiline olla. Voodimärgamine võib näidata, et lapsel on stress.

Vanemad peaksid lapsega tundlikult rääkima, mis juhtus, et ka laps selle probleemi olemust mõistaks. Mida ta ei tea, ta kardab. Selgita talle! Tulemused ei pruugi tulla kohe, aga pikas perspektiivis vähendab see ärevust, sest laps tunneb, et teda toetatakse ja see omakorda aitab kaasa enureesi probleemi lahenemisele.

Räägi lapsele ka seda, kui tähtis on, et ta tualetis käiks; kui tubli ta on, et suudab põit ja oma keha kontrollida. Kiida last tema edusammude eest. Lapsel võiks tekkida seos, et kui tal päeval hästi läheb, on tõenäolisem, et ta öö jääb kuivaks.

Usutakse, et ka teraapilistest (muinas)lugudest võib voodimärgamise puhul kasu olla. On väga tähtis, et jutukestel oleks õnnelik lõpp. 

Üheks kõige edukamaks meetodiks peetakse ka kalendrisse märkimist - laps saab kuivad ööd ise kalendrisse märkida ja tal on vanematega kokkulepe, et teatud arvu kuivade ööde järel saab ta preemia. Laps näeb, et isegi ebamugavates olukordades on kontroll tema enda käes ja ta on võimeline probleemist üle saama. 

Tihti esineb psühhosomaatilisi reaktsioone ja häireid olukorras, kus laps tunneb, et tal on raske toime tulla. Me peame teadlikud olema, et uued olukorrad, näiteks kool või lasteaed, võivad probleemi suurendada. Mida vanemaks laps saab, seda kergemaks tal see läheb. 

Vahel on lisaks lapsele toeks olemisele vajalik ka arsti juurde minna. Tema võib kõrvaltvaatajana näha probleemi põhjust ja on võimeline konkreetsele lapsele õige ravi leidma. Tähtis on vanemate reaktsioon ja  teadlikkus olukorrast.

Kui kõik on normaalne, piisab tavaliselt ühest-kahest visiidist arstile.

 Ükskõik kui kiire elutempo meil ka ei oleks - iga päev tuleks leida umbes 15-20 minutit lapsega emotsionaalse kontakti jaoks, seda kasvõi enne ööund. Siin loeb kvaliteet, mitte kvantiteet. Kui laps tunneb, et teda toetatakse ja mõistetakse, ta on armastatud ja ära kuulatud, lapse ärevus taandub.

Soovime teile kiiret probleemi möödumist!

Emmede Klubi

20130912123640-18276.jpg