Kui laps ei maga hästi, võib tal selle tagajärjel olla probleeme käitumise, tähelepanu, õppimise ja mäluga, ütleb dr. Shelly Weiss, raamatu "Better Sleep for Your Baby & Child: A Parent's Step-by-Step Guide to Healthy Sleep Habits" autor ja Toronto Hospital for Sick Children pediaatria programmi direktor.
Vähem und, eriti lapsel vanuses kuni 41 kuud, võib suurendada hüperaktiivsust ja impulsiivsust, ning alandada kognitiivseid sooritusi neuroloogilistes testides.
Magamatus võib mõjutada veelgi rohkem kui ainult lapse aju.
Uskumus,et unepuudus mõjutab ainuüksi aju, on seotud sellega, et wnamik uuringuid on keskendunu une puudusega seoses kognitiivse või aju tagajärgedele. Siiski on üha rohkem tõendeid mis näitavad, et unepuudus tekitab ka ainevahetuse muutusi, mis võivad kaasa aidata ülekaalulisusele, insuliiniresistentsususele, diabeedile ja südame-veresoonkonna haigustele.
Vastavalt Johns Hopkinsi ülikooli hiljutisele uuringule, muutub iga järgneva unetunniga ülekaalulisuse või rasvumise risk 9% väiksemaks.
Uuring näitas ka, et lastel, kes magasid kõige vähem, oli 92% suurem risk ülekaalulisuseks või rasvumiseks, kui nendel lastel, kes magasid pikemalt.
Kumb oli enne: ülekaalulisus või unepuudus?
Kuigi ei ole selge, kuidas magamine laste kaalu mõjutab, arvatakse Dr Wang-i uurimuses, et lastel, kes magavad vähem, on madalam kalorite tarbimine ja kulutamine. Unepuudus viib tihti unefaaside muutusteni. Selle tulemusena on lapsed väsinud, neil on somaatilised ja kognitiivsed probleemid ja kokkuvõttes tegutsevad nad vähem, sest nad on väsinud.
Unepuudus viib ka mitmete hormoonide, sealhulgas leptiini, ghrelini, insuliini, kortisooli ja kasvuhormooni muutusteni.
Need hormonaalsed muutused võivad aidata kaasa energia tasakaalust väljaviimmisele ja omakorda põhjustada ülekaalulisust või rasvumist.
Aga kuidas ma tean, kas mu laps saab piisavalt magada?
Nagu paljud uuringud näitavad, peetakse une pikkust üha olulisemaks - kuidas ma tean, palju mu laps magama peaks?
Kiire vastus: Piisav une kestvus oleneb lapsest. Ühes vanuses lapsed võivad vajada väga erineval määral und. Siinkohal oleks parem rusikareegel: kui Su laps ärkab pahurana või on päeval unine, ei ole ta saanud piisavalt magada.
Sellisel juhul peaksid kaaluma õhtul varem lapse magama viimist.
Kui lapsed vanemaks saavad, vajavad nad vähem und.
Kuigi siin ei ole mingit maagilist numbrit, palju laps magama peaks, aitab teadmine, palju lapsed keskmiselt magavad, Sul hinnata oma lapse une vajadusi.
Keskmine unevajadus erinevas vanuses:
0-2 kuud: 16 kuni 18 tundi päevas.
Vastsündinud magavad harva rohkem kui 5 tundi korraga. Vastsündinud lapsed ärkavad, kui nad on näljased ja magavad, kui neil on kõht täis või nad on väsinud.
Kuni 6-kuuseks saamiseni ei ole see aju osa välja arenenud, mis kontrollib, millal laps üles ärkab või magab.
2 - 6 kuud: 14 kuni 16 tundi. See võib sisaldada ka uinakuid.
6 - 12 kuud: 13 kuni 15 tundi. Umbes 6-8 kuuselt hakkab beebi magama umbes samadel aegadel kui tema ülejäänud pereliikmed. Umbes 9-kuuselt magab 7 beebit 10st terve öö. Beebi ärkab tavaliselt umbes 6 tunni pärast peale uinumist, et süüa. Peale söömist magab ta edasi.
1 - 3 aastat: 12 kuni 14 tundi
3 - 5 aastat: 11 kuni 13 tundi
5 - 12 aastat: 10 kuni 11 tundi
12 - 18 aastat: 8,5 kuni 9,5 tundi
Kas Su laps magab piisavalt? Tee test!
Kui Sa saad õigile nendele küsimustele "jah" vastata, saab Su laps piisavalt magada.
- Mu laps uinub 20-30 minuti jooksul.
- Mu laps ärkab hommikul kergelt ja õigel ajal.
- Mu laps tundub päeva jooksul välja puhanud.
- Mu laps on terve päeva ilma uinakuta ärkvel ( kehtib laste puhul, kes on juba lõunaunest välja kasvanud).
- Mu laps on ärkvel ka vaiksete tegevuste ajal ( autosõit, televiisori vaatamine).
Sümptomid, et laps ei saa piisavalt magada.
Kui Sa saad vastatata "jah" kasvõi ühele nendest küsimustest, ei saa Su laps piisavalt maada.
- Mu lapsel on raske hommikul üles ärgata.
- Mu laps jääb peale äratamist uuesti magama ja teda tuleb mitu korda äratada.
- Mu laps haigutab päeva jooksul sageli.
- Mu laps kaebab väsimust.
- Mu laps eelistab päeva jooksul lamada, isegi kui see paneb teda teisi pereliikmeid ja ühiseid tegevus taga igatsema.
- Mu laps tahab päeva jooksul uinakuid teha.
- Lapsel on huvi-, motivatsiooni- ja tähelepanupuudus.
- Mu laps jääb magama või tundub koolitööde või ülesannete täitmisel unine.
Millal ma peaksin uneprobleemidega arsti poole pöörduma?.
Väikelaps/koolieelik.
- Vii oma väikelaps või koolieelik arsti juurde, kui tal esineb mis tahes järgmine probleem:
- Terviseprobleem või valu, mis takistab tal magamist.
- Püsiv ja tugev norskamine või hingamisseisakud.
- Ta tundub päeva jooksul ärritunud, hüperaktiivne, tähelepanematu või unine.
- Liigne ärevus päeval või öösel seoses hirmuga Sinust eraldamise pärast.
- Probleemid unega, mis on just alguse saanud.
- Probleemid kahest ühele päevaunele uleminekuga.
- Sagedased öised hirmud, unes kõndimine või luupainajad.
Kooliealine laps.
- Minge lapsega arstile, kui tal on mistahes järgmine probleem:
- Õpetaja ütleb, et las tundub väsinud, kuigi Sa võid arvata, et ta saab piisavalt magada.
- Uued öised hirmud või uneskõndimine, mida tal ei esinenud enne 6-7-aastaseks saamist.
- Ta vajab pidevaid uinakuid.
- Ta norksab kõvasti ja tema hingamises esineb seisakuid või ta on öösiti väga rahutu.
Teismeline
- Minge koos teismelisega arsti juurde, kui tal on mistahes järgmine probleem:
- Ülemäärane unisus päeval.
- Tal läheb koolis halvasti.
- Sa kahtlustad meeleoluhäireid.
- Sul on mure tema une või päevaste tegevuste tulemuslikkuse pärast.
Parema une võti on järjepidevus.
Lapsed reageerivad seoses uneharjumustega paremini, kui nende vanemad on järjekindlad ja lapsed teavad, mida neilt oodatakse. Uneharjunused, mis peaksid sisaldama endas magamamineku rutiini, kindlat magamamineku ja ärkamis kellaaaegu.
Kui laps ei saa ühel ööl piisavalt magada, arvuta välja, mitu tundi tal magamata jäi ja ürita järgnevatel päevadel kaotatud aega tasa teha ja lasta lapsel rohkem magada. See võib tähendada, et Sa pead lapse varem magama panema või laskma tal järgneval hommikul veidi kauem magada.
Et soodustada head und, eemalda lapse toast televiisor, arvuti või videomängud. Luba oma lapsel hommikul "sisse magada", aga mitte üle 2-3 tunni.
Laps ( mudilasest teismeliseni) saab siinkohal anda oma osa:
- Ta peaks vältima nikotiini, alkoholi, narkootikume ja lisaks mitte jooma peale lõunat kofeiini sisaldavaid jooke.
- Ta võiks vältida tegevusi, mis võivad enne uneaega liigselt üles ergutada ( intensiivne õppimine, arvutimängud, sõnumite saatmine telefonis).
- Ereda valguse vältimine magama minnes ja üles ärkamisel.
- Öiste ülevalolekute vältimine.
Ole oma lapsele eeskujuks.
Varem magama minemine, et järgmiseks päevaks paremini valmistuda, aitab kõigil paremini magada.
Kui Sa oled heade uneharjumustega lapsele eeskujuks, õpib ka laps neid paremini järgima. Järgi eelnevalt toodud punkte hea uneharjumuse loomiseks, et neid lapsele õpetada.
Samuti on hea lapsele selgitada, et kasvohormooni eritub peamiselt ainult une ajal.
Olenemata konkreetsetest unetundidest, mida Sinu laps vajab - mida järjepidevamad on vanemad uneharjumustega, seda suurema tõenäosusega magab laps hästi
Ja kes teab - võib-olla homme, kui me üles ärkame, on teadlased leidnud juba veelgi põhjuseid, miks peaks lapsele ütlema "Mina tagasi magama."
Emmede Klubi
